Täna heidame tagasipilgu nende vastustele ehk tehtud tööle Tartu Postimehe lugeja ja valija valgustamiseks.
Oma küsimustega suutsime riivata vaid murdosa probleemidest, mis meie ümber lahendusi, aga ka kasvõi ülestõstmist ootavad, kuid Tartu Postimees loodab, et mingi pildi need seinast seina küsimused – raudteeliiklusest hambaravini ja kõrgharidusest Peipsi puhtuseni – vastanud erakondadest siiski andsid.Kiir- ja kaubarongid Ükski erakond ei kahtle, et Tallinna ja Riiaga on tarvis kiirrongiühendust, samas võimaldab see teema niisama jutustada ja lubada, sest kiiret lahendust ei ole, raha ja kokkulepped tuleb saavutada Euroopast. Keskerakond on suhelnud Tartu sõpruslinna Riiaga ja kallutanud sealset valitsust arvama, et Rail Baltica peaks Riiast tulles Valka jõudma, Reformierakond Silver Meikari isikus lubab Rail Balticat läbi Tartu ning 2010. aastaks peab Tartu–Tallinna liinil sõitma vähemalt kümme kiiret rongi. Sotsid ei kahtle, et Tallinna võiks kiirrongiga sõita juba mõne aasta pärast, kiirühendus Riiaga võtab aga oma kümme aastat. IRL lubab jätkata võitlust, et saada raudteele Euroopast ühisrahastamist, Rahvaliidu teadmisel töötab maavalitsuste eestvedamisel algatusrühm, kes otsib lahendusi Eesti-Euroopa raudteeühenduseks. Nähakse ka rongisõidu parandamise võimalusi kohalikel liinidel. Rohkem lähevad arvamused lahku kütuse- ja kaubarongide Tartust väljaviimise asjus. Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit, IRL ja rohelised näevad lahendust Koidula piirijaama väljaehitamises, oravad aga toonitavad, et see puudutab kütuseronge, kaubajaama on Tartu ettevõtjatele vaja: selle asemel, et üht tavalist kaubajaama kolida, tasuks see raha suunata hoopis Ülenurme lennujaama edendamiseks. Sotside arvates on osa kaubaperroone võimalik paigutada tööstuspargi alale. Rahvaliit viiks ka kaubajaama Tartust välja, vedelkütuserongid Kärknasse ja muud kaubarongid Reola kaubajaama. Üllatav on aga roheliste suurejooneline idee algatada tasuvusanalüüs raudtee maa alla viimiseks linnaalal. Maantee Tartust Tallinna Erisusi nii tähtaegades, rahastamises kui ka tööde mastaapsuses toob esile Tartu–Tallinna maantee ehitus. Rohelised ei poolda selle neljarealiseks ehitamist, mööndes vaid möödasõidukohtade ehitamist õnnetuste vältimiseks. Põhjendus on puht «roheline»: hea tee toob autosid üha juurde, põhitähelepanu peaks suunama hoopis ühistranspordile. Ühistransporti peab tähtsaks ka Reformierakond. Keskerakond on nõus neljarealiseks ehitama suurema koormusega teeosad, eelistades ülejäänud raha ja energia suunata Tartu sildade ehitamisse. Sotsidel kui maantee toetuseks allkirjade kogujail on teistest põhjalikum kava: kogu maantee saab neljarealiseks aastatel 2015–2017 (teistest kauem võtab kogu tee tegemine aega oravatel – 2022, kõige optimistlikum on IRL, kelle arvates saab täismahus neljarealine tee valmis aastaks 2015). Rahvaliit väidab, et kui oleks kuulda võetud nende laenumõtet, oleks tee juba valmis. Ka sotsid ei näe midagi halba laenu kaasamises või võlakirjade emiteerimises. Tasuta või tasuline Rohkem kui kaugele ulatuvad liiklusplaanid, läheb tänasele inimesele korda hariduse tulevik, sest sellest sõltub paljudel terve elu. Vastused küsimusele tasuta või tasulise kõrghariduse kohta toetusid ehk kõige tugevamini erakondade ideoloogilisele alusele. Nii tahab Reformierakond tõsta kõrghariduse kvaliteeti ja parandada selle rahastamist omavastutuse ehk õppemaksu kaudu – kes ise maksab, on ka usinam. Õppelaenu on nad valmis suurendama 60 000 kroonini aastas, lisaks erastipendiumid ja haridusfondid. Niisiis suund täielikult tasulisele kõrgharidusele. Seevastu Rahvaliit peab üldist tasulist haridust hukatuslikuks. Nende strateegia järgi peaksid tasuta kõrghariduse saama 50% ( sotsid 60%) keskhariduse saanud noortest, kavas on õppetoetus ehk tudengipalk, mida võivad saada ka tasulises õppes korralikult õppijad. SDE lubab kõigile nominaalajaga edasijõudnuile 2000 krooni õppetoetust, tublimatele veel lisa. Rohelised leiavad, et tasuta peab saama õppida vähemalt riikliku tellimuse ulatuses, soovitades rakendada võimekustesti tasuta kohta püüdlejaile – tasuta peavad õppida saama kõik piisavalt võimekad. Keskerakond püsib keskel, suurendades tasuta õppe osakaalu ja riiklikku tellimust, ent lubades lävendist kehvematel õppida ka raha eest. IRL toetab praegust süsteemi. Mis puutub haridusministeeriumi, siis see peaks jääma Tartusse. IRL on Isamaa kunagise otsuse õigsuses tänini veendunud, teised vanad olijad nimetavad igasugust kolimist aga asendustegevuseks ning lepivad paratamatusega. Jällegi on uue ideega lagedale tulnud rohelised: moodustada neli hariduspiirkonda ning ministeeriumi juhtimisfunktsioonid jagada nende vahel. Seega jääks Tartusse Lõuna hariduspiirkonna keskus, keskvalitsus on Tallinnas. Roheliste regionaalpoliitika nägevatki ette riigiametite, mitte ministeeriumide hajutamist. Kohalik elu ja olme Kõik on nõus, et omavalitsuste otsustusõigust tuleb igas asjas suurendada, kaasa arvatud kasiinode asukoha määramine. Pannakse lootus hasartmängude seaduse uuele eelnõule, mis peaks andma omavalitsustele õiguse keelduda kasiinodele tegevusluba andmast (KE, RL, SDE). Rohelised ei taha kasiinosid näha lasteasutuste läheduses, kõige karmim on aga IRL, kes lubaks elnike arvu järgi Tartusse vaid ühe kasiino, kehtestaks kasiinoomanikele kasumiprotsendi ülemmäära ja tõstaks hasartmängumaksu. Küsimus suitsuandurite kohustuslikkuse kohta pani erakondi pakkuma laiemat meetmete süsteemi tuleohu ennetamiseks, sh päästekompanii taastamine, rehabilitatsiooni ja kriisiabikeskuste loomine, kutseõpe (KE), korstnapühkijate süsteemi nüüdistasemel taastamine (RL) jne. Reformierakond peab andureid kohustuslikuks igas majapidamises, IRL uutes hoonetes, sotsid soovitavad soodsamat üleriigilist hanget. Ka tartlaste 50 000 tonni prügi asjus on erakonnad põhilises üksmeelsed, seades esiplaanile prügi hulga vähendamise, sorteerimise, taaskasutuse, töötlemise. Väikseid erimeelsusi on konkreetsete võtete asjus. Reformierakond peab vajalikuks rajada kuhugi prügipõletustehas, rohelised ei pea seda aga mõistlikuks ei keskkonnale ega tarbija rahakotile ja tervisele. Keskerakond nimetab sorteerimise hoovaks hinna- ja maksupoliitikat, peab perspektiivikaks prügi kasutamist kütusena ja komposteerimise laiendamist, Reformierakond, Rahvaliit ja SDE tahavad Tartusse prügisorteerimiskeskust või -jaamu. Möödapääsmatu on taas käivitada Lõuna-Eesti regionaalprügila rajamise protseduur. Et Tartu prügi tuleb mõnda aega vedada kaugematesse ladustamiskohtadesse (Torma, Tallinn), siis kritiseerib IRL Tartu linnavalitsust, kes pidanuks lahendust otsima juba viis aastat tagasi, RL rohelisi, kes kukutanud läbi uue prügila rajamise, rohelised aga omavalitsuste saamatust. Hambad terviseks Nagu küsimus kõrghariduse kohta andis aimu erakondade suhtumisest nn omaosalusse, nii teeb seda ka hambaravi hüvitamine. Reformierakonnal paistavad olema terved hambad, sest nende arvates piisab 300 kroonist nii läbivaatuseks kui ka plommi panekuks. Teised erakonnad on hambaravi hindadest teadlikumad ning nemad on valmis hüvitisi kergitama. Rahvaliit ja IRL pakuvad aasta hüvitiseks 1000 krooni, viimane soovitab ka tööandjatel kaaluda, kas mitte kulutada mingi summa oma töötajate hammaste parandamiseks. Rohelised arvavad mõistlikuks siduda hüvitise määr tehtud kulutustega. Kõige heldemad on Keskerakond ja sotsid. Keskerakond pakub kolme aasta peale 3000 krooni, kõigile pensionäridele (ka töövõimetuspensionärid) tasuta proteese, kaks korda suuremaid hambaravi ja proteeside hüvitisi. Sotsid tasuksid samuti proteesihüvitist kõigile pensionäridele kord kolme aasta jooksul ja kes kunsthambaid ei taha, võib sama aja jooksul kulutada 4000 krooni muudeks raviprotseduurideks, ideaalis näeksid nad aga kõikide ravikindlustatute tasuta hambaravi. Kes paistab silma? Kõigile tasuta internetti ei pea vajalikuks ükski vastanuist, küll aga toetavad internetiühenduse kättesaadavust kogu riigis, tasuta internetipunkte, hindu alandavat konkurentsi jne. Sotsiaaldemokraadid näevad siiski ühe võimalusena ka ettevõtjate poolt kinni makstud ning sotsiaalabi korras pakutavat internetiteenust. Vastanuil on nägemus, kuidas Peipsi järve puhtamaks muuta, hoopis udune on aga enamiku meelset Tartu–Pihkva laevaliini tulevik. Optimistlikem on Keskerakond, kes lubab laevaliiklust juba tänavu (kui pronkssõdur seda põhja ei lase), pessimistlikem SDE, kes ei näe, et Eesti ja Vene suhted võiksid normaliseeruda. Aga lootust peab olema ja diplomaatiat ajama, kinnitavad vastanud. Erakondade koostöövõimekust omavahel ja välisilmaga jäävad lootma ka valijad kõigi probleemidega, mille lahendust nad uuelt riigikogult ootavad. Tartu Postimehe küsitlusest selgus, et enamikus küsimustes erakondadel suuri vastuolusid pole, on lihtsalt erinevad ideed ja lahendusteed. Rohkem erinesid teistest Reformierakond ja Eestimaa Rohelised. Üks rikka riigi peaideoloogina näeb kodanikkonda juba praegu piisavalt jõukana, teine uustulnukana pakub ootuspäraselt uudseid mõtteid. Tarka valimist! Erakondade vastuseid saab üle lugeda Tartu Postimehest 30.01., 1., 2., 6., 7., 9., 12., 13., 15., 19., 22., 26. ja 27.02. |
Vanemad uudised
