Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku juhataja Mart Kull loetleb eestlastele tänavu edu toonud suurvõistlusi: suusatamine, autoralli, Euroopa kergejõustiku meistrivõistlused, universiaad.

«Mida sa ühelt väikerahvalt ikka tahad, oleme minu meelest ära toonud maksimumi, mis tuua oli,» leiab ta ja lisab, et Markko Märtini tunnistaks ta viimaste aegade suurimaks sportlaseks, isegi Mart Poomi ja Mount Everesti vallutaja Alar Siku ees.

«Noh, ja kust Markko Märtin pärit on?» küsib professor justkui iseendalt. Ja samas ise ka vastab: elas Tartus, pärit on Tartumaalt. «Märtin tuli ju sisuliselt maailmameistriks - kui vaid auto poleks alt vedanud,» põhjendab Kull oma eelistust. «Seda veel nii suure publiku ees ja nii suurte gigantide seas, nagu on autotootjad!»

Iseloom kasvatab tipud

Veel toob Mart Kull näiteks Eesti spordikuulsused Kristina shmiguni, Andrus Värniku, Erki Noole, Jaan Kirsipuu ja Aleksander Tammerti.

«Need on ju kõik Lõuna-Eesti poisid. Eesti spordi tipud on ikkagi siit tulnud, hiljem on nad mujale kolinud. Järelikult valmistab siitkandi karm elu ette tugeva iseloomuga maailmatasemel tegijaid. Selle üle olen ma uhke küll.»

Tahes-tahtmata jõuab koolipõlves korvpalli mänginud Mart Kull kodulinna spordiaastat kokku võttes lõpuks jutuga ka Tartu esinduskorvpallimeeskonna juurde, kes möödunud hooajal sai Eesti meistrivõistlustelt kolmanda koha.

Ootustest-lootustest kesisema tulemuse taga näeb Mart Kull oma professionaalse arstisilmaga tervisehädasid, aga ka sportlasetee algusest pärit vajakajäämisi.

«Meestel ei ole lihast,» ohkab professor. «Lihas naha all lihtsalt puudub. Vaatame Margus Metstakki - mees saab varsti 45, aga kõik lihased on ilusasti näha. Vaatame Euroopa korvpalli - ka seal on meestel lihased näha. Aga meil on pikad ja sihvakad poisid.»

Lihaste kasvatamine on Kulli hinnangul tegemata jäänud noores eas. Ja seda on väga raske tagasi teha, kinnitab ta.

Teise puudujäägina toob Kull välja selle, et meie korvpallurid ei oska hüpata: otse üles, see on kõik. Ta toob näiteks Euroopa pallurid, kes suudavad palli suunas hüpata igasuguse nurga all.

«See nõuab trenni, et suuta õhus keha keerata. Meie koolipõlves oli noorteklassi treeningulaagrites igal nädalal vähemalt üks kohustuslik batuuditund, mis õpetas hüppama, õhus tasakaalu hoidma ja keha valitsema, keerama, nägusid tegema. Mis sest, et mõnel hambad põlve kukkusid,» muigab Kull irooniliselt.

Oma eriala ei unusta kõrva-nina-kurguarst Mart Kull vist hetkekski, käigu jutt millest tahes. Ikka ja jälle jõuab ta selleni, et Eesti sportlastel on hingamisteede probleemid.

«Teet Laur (endine Tartu Delta treener - P.R.) tõi just poisi. Sel nina risti peas - no kuidas saab tulemust olla? Poiss ütleb, et ta on väsinud. Aga hooaeg käib, lõigata ei tohi,» laiutab Kull käsi.

Kui nina on kinni, kust siis sportlane hapnikku saab, küsib professor üha enam hoogu minnes ja kähku ise vastates: «Ainult suu kaudu. Suu kaudu hingamine on aga nagu äärmiselt raske treening. Tähendab, inimesel on öösel sama raske suu kaudu hingata kui treeningulgi.»

Mart Kulli väitel teeb teda kurvaks see, et paljusid Eesti sportlasi saaks aidata, kui sportlastel ja nende juhendajatel oleks arusaamist alusteooriast: kuidas tulevad unefaasid ja kuidas puhkusuni ning kui tähtis roll on selle juures hingamisel.

«Me ei pea vaatama, milline on konkreetselt täna sportlase lihase jõudlus, tegelikult tuleks vaadata sportlase taset hoopis selle poole pealt, milline on tema taastumisvorm,» õpetab professor.

Umbsed vaimulõõrid

Küsimusele, kas ta tunneb platsi kõrvalt mängu vaadates ära, millal ühel või teisel korvpallurid õhulõõrid kinni lähevad, vastab Kull jaatavalt.

«Aga üks on see hingamise lõõr, teine on vaimne lõõr,» rõhutab ta kohe. «Mõnikord vaatan, et too teine lõõr pole üldse lahti läinudki, põlevaid silmi meestel peas ei ole!»

Näiteks toob Kull poksijad, kes enne matshi pikalt teineteisele silma vaatavad - just selleks, et mõlemad käima läheksid.

«Ma ei tea, mida tuleks meie korvpalluritele enne mängu näidata, et meestel viha näos oleks. Lisaks sellele teisele puudele on vihapuue ka ikka väga tugev,» nendib ta.

Jaanuar

• Tiiu Asper võitis Eesti judomeistrivõistlustel kaheksanda meistritiitli.

• Vladimir Grill tuli Eesti judomeistriks.

• Marko Mehine ja Maria Fessai said Eesti kümne tantsu meistrivõistlustel esikoha nii noorte kui ka täiskasvanute arvestuses.

Veebruar

• Tänavune viiekordne Eesti meister Sirkka-Liisa Kivine andis suurima panuse Eesti kergejõustikukoondise võitu Balti riikide maavõistlusel.

• Tartu maratoni võidu viis Norrasse Jörgen Aukland.

Märts

• Jäähokivõistkond Välk 494 võitis viienda Eesti meistri tiitli.

• Tartu Pere Leib / Cibus jäi Eesti võrkpallimeistrivõistlustel taas teisele kohale.

• Eesti mainekaimal karatevõistlusel Estonian Open sai Kristel Veskioja kolmanda koha.

Aprill

• Tartu Ülikooli / Rocki korvpallimeeskond sai Eesti meistrivõistlustel pronksmedali.

• Tartu Ülikooli / Leiburi korvpallinaiskond sai Eesti meistrivõistlustel pronksi.

Mai

• Klubi Janika iluvõimlejad pälvisid rühmvõimlemise maailmameistrivõistlustel pronksmedali.

• Marko Luhamaa (pildil) tuli karate Euroopa meistrivõistlustel Saksamaal Bremenis viiendaks.

• Jaan Kirsipuu võitis kolmandat korda järjest Tartu tänavasõidu.

• Tartu Rock loobus peatreener Jüri Neissaare ja kolme mängija teenetest.

• Tartu jooksumaratoni võitis Vjatsheslav Koshelev.

• Tartu rattaralli võidu pälvis Erki Pütsep.

• Ruta Uibo sai vee-motospordi maailmameistrivõistlustel Saksamaal klassis OSY-400 kuuenda koha.

Juuni

• Olga Aleksejeva (pildil) teenis Eesti epeenaiskonna koosseisus Euroopa meistrivõistlustel hõbeda.

Juuli

• Eveli Saue võitis juunioride orienteerumise maailmameistrivõistlustel pronksmedali.

• Evelin Sosnovski tuli Euroopa noorte olümpiapäevadel 400 meetri tõkkejooksus hõbemedalile.

• Kurtide Euroopa meistrivõistlustel sai Meelis Peedo 400 meetri tõkkejooksus neljanda koha.

• Jahilaskmise kaevikrajal tuli Eesti meistriks Urmas Saaliste.

August

• Olga Aleksejeva võitis universiaadil pronksmedali.

• Aerutajad Peeter Becker ja Tarmo Tootsi võitsid kahesüstal Ateena eelolümpia.

• Andri Lebedev võitis amatöörratturite ühepäevasõidu Prantsusmaal.

• Mikk Joorits sai universiaadil Eesti 4 x 100 meetri teatejooksuvõistkonnas pronksmedali.

September

• Marge Kõrkjas (pildil) võitis Kanadas Quebecis peetud rahvusvahelistel nägemispuudega sportlaste assotsiatsiooni ujumise maailmameistrivõistlustel ühe hõbe- ja kaks pronksmedalit.

• Tartu Ülikool / Rock jäi Eesti karikavõistlustel jagama kolmandat-neljandat kohta.

• Tartu rattamaratoni võitis lätlane Aleksejs Saramotins.

Oktoober

• Helger Hallik sai kreeka-rooma maadluse maailmameistrivõistlustel 27. koha.

• Marek Kalmus (pildil) tuli kulturismis Eesti meistriks.

• Olga Aleksejeva pälvis Eesti epeenaiskonna koosseisus maailmameistrivõistlustel neljanda koha.

• Kolm Tartu Rocki ekskorvpallurit alustasid töövaidluskomisjonis lahingut ülikooli spordiklubiga, et nende stipendiumilepingud muudetaks töölepinguks. Komisjon andis õiguse korvpallureile, vaidlus jätkub kohtus.

• Erge Nugis pälvis Euroopa sumomeistrivõistlustel keskkaalus (kuni 80 kg) pronksmedali.

• Breiktantsurühm Dancin’ Machine võitis esikoha võistlusel Battle of the East.

November

• Tartu Rock ei pääsenud kahe võidu ja nelja kaotusega FIBA eurokarikasarjas alagrupist edasi.

• Sulgpallineiu Kati Tolmoff (pildil) jäi Islandi maailmakarikaetapil teist aastat järjest jagama 5.-8. kohta.

• Võru tänavas avati Baltimaade suurim siseskatehall rulatajatele ja trikiratturitele.

Detsember

• Pere Leib / Cibus sai Eesti võrkpallikarikavõistlustel teise koha.

• Kati Tolmoff lõpetas tänavuse aasta maailma naissulgpallurite edetabelis 77. kohal.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5