Vana haisva lobudiku jonnakas eksistents oli omaette fenomen. Ega sinna naljalt sisse astuda ja end istuma sättida tahtnud. Uue puhul sellist kurtmist karta pole: sisse nagunii ei mahugi. Omanike lahkus siiski hämmastab ja paneb heldima: müüakse ju linnabusside sõidutalonge märksa pisematest putkadest.

Arhitektuuriliselt pakub uus hoone kõditavat kontrasti naabruses asuva Plaskuga.

Tänu tegijaile ja autahvel nende näopiltidega bussijaama (välis)seinale!

PLUSSID

1. Võidukas Tartu maffia

Tartu Ülikooli rektorivalimistel jäi Birute Klaas (pildil) vaatamata tugevale esinemisele küll teisele kohale, kuid see oligi rohkem kohalike madin. Aasta naise valimistel jättis Leedu aukonsuliks saanud daam selja taha ka pealinna prouad.

Vähe sellest, ka tänavune aasta isa on tartlane - Jaan Kallas. Ning tartlane Mati Alaver pani kinni aasta pressisõbra vabatehnikavõistluse. Tartu räppar Chalice aga pani kogu Eesti selges maakeeles kuulutama: «Ma ei taha kuulsaks saada...»

2. Turusild

Turusild on üks vahva asi. Ennemalt pidi tipptunnil Annelinna bussis varvastel seisma, nüüd saab aga kontsa juba vabalt naabri varvastele toetada, sest suur osa Ees-Annelinna rahvast eelistab tööle, turule, kesklinna pubidesse ja tagasi koju minna jalgsi.

Suur A paistab kaugele ja öösiti on see rõõmsalt säravana linnale tõeliseks ehteks.

Kui ainult vägisi ligi hiiliv rooste silla sära ei kustutaks.

3. Festival «Draama»

Teatrifestival, sündinud põlastajate vastuseisust ja ettevõtmise mõttetuks tembeldamise katsetest hoolimata, sattus tulema kui pidu katku ajal. Vanemuine oli uppumise äärel, ent Tartu kerkis sellele vaatamata teatripealinnaks.

Mitmekülgne ja publikurohke üritus kandis festivali mõõdu auga välja. Etendusi jagus ka väljapoole võistlusprogrammi, lisaks oli hulk asjakohaseid väljapanekuid. Mitmelt arvustajalt teenis festival Eesti teatrielu tähtsündmuse tiitli.

4. Supilinna Selts

Omakeskis vaat et oivaliselt seltsinud supilinlased võiksid linna kiivalt individualistlikes asumites käia ühistegutsemist ja linnajao eest võitlemist õpetamas. Muidugi, annelinlastel pole munakive, mida üheskoos hoovinurka peita, ja Karlovas jälle nii suurt platsi, et rändtivoli sinna tõrjumisväärse rõõmulärmi kohale veeretaks.

Ometi - olid Karlovaski linnajao päevad, aga Supilinna omadele jäid need selgelt alla. Ilmselgelt on supilinlastel lihtsalt märksa võimsam tegijatuumik.

5. «1000 tartlast läbi aegade»

Mälumänguritest vendade Lembit ja Uno Ainsoo (pildil) oma kulu ja kirjadega üllitatud eluluguderaamat teenis autoreile hulga kuulsust ja tunnustuse julge pealehakkamise eest. Tõenäoliselt ka hulga solvumisest tulvil etteheiteid neilt kümnetelt tuhandetelt tartlastelt, kelle kuulsusesära pole nii võimas, et nende kaante vahele paista.

Iga paik vajab eneseuhkuse tõstmiseks lugusid. Palun, te rahulolematud, koguge oma põnevad lood kokku ja raiuge raamatusse!

MUUD PLUSSID

• Jalakäijate radade juurde pandud sinivalged postid.

• Tõnis Mäe kontserdi- ja plaadistustegevus.

• Arne Merilai kirjandusteaduslik tegevus, mis leidis tänavu väljendust kolmes olulises teoses.

• IDA tantsufestival, mis tõmbas Tartule tähelepanu kogu Eestist ja kaugemaltki.

• Hillar Palamets, kes üllitas vahva raamatu «Lugusid toonasest Tartust».

• Noorte loomingulist tegevust õhutavad festivalid «Midagi muud» ja «Ärkamised».

• Kaubanduse jätkuv kasv ja õilmitsemine.

• Tartlaste ostujõu kasv - kaks uut suurt kaubanduskeskust ja pidevalt jätkuv korterelamute kerkimine on märgid sellest, et tartlased on rikkamaks saanud.

• Seisak maailmamajanduses on tänavu Tartust mööda läinud.

• Lõpuks ometi on Raekoja plats jõuluajal ilus.

• Heiki Tamm, kes on pannud botaanikaaia elama.

• Külli Kool, kes teeb tulemuslikku tööd tänavalastega.

• Võimlemisklubi Janika pronksmedal rühmvõimlemises.

• Augustikuine ooperigala, mis näitas, et hea turundustööga on võimalik Tartu lauluväljak siiski rahvaga täita.

• «Aida», mis sest, et ilm ja publik etendust ei soosinud.

------------------------------------------------------------

MIINUSED

1. Emajõgi kui häbiplekk

Vahel turbapruun, vahel sogaroheline, pahatihti õliplekkidest vikerkaaretriibuline. Igal kevadel räägib keegi, et kohe-kohe hakkab valge laev tiibade tuhinal turiste Pihkvasse viima. Igal sügisel laiutab keegi käsi: ei tulnud veel välja!

Kui vettpidi linna vahele lõbureisile minna, ei paista põõsaste vahelt linna ka siis, kui nina juhtumisi kaldakindlustustest kõrgemale küünib.

Limonaadilette ja jäätisekohvikuid keegi peale Atlantise jõe äärde ei säti, sest täpselt nagu kümme aastat tagasi pole nüüdki kohta, kuhu elektri saamiseks pistik susata.

Paadisildu muudkui kavandatakse, ei ehitata aga ühtki.

Äkki pidanuks Tartu Veevärk tunnelkollektori pisut suurema tegema ja jõe sinna oma loidust ning kasimatust häbenema panema?

2. Vanemuise (peaaegu) krahh

Mitte kombinaat, nagu meie teatrit hellitavalt kutsutakse. Pigem kolhoos, kus köis veel pikemalt lohises kui mõisas. Oli publikut etendustel kui palju oli, pidulikke õhtutualette daamidele ja tugevaid uksi majaperemeestele tuli teatrist ikka nagu Vändrast saelaudu. Kunas kolhoosnik vaene oli?!

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2