|
Gaasiga täidetud 110 kV GIS-jaotla on Tartus esimene, varem on kolm
GIS-jaotlat paigaldatud Tallinnas.
Tavaliselt nõuavad kõrgepingealajaamad päris palju ruumi. «Gabariidid on neil
väga suured, sest ka pinge on väga suur ja faasid löövad üle päris kauge vahemaa
tagant,» selgitas Eesti Energia tütarfirma Põhivõrk projektijuht Jaan Luurmees.
«Juhtmete vahe peab seetõttu olema kaks meetrit. Emajõe alajaam on sama
võimas, aga selle jaotla on pressitud kokku torustikesse. Iga faasi vahel on
kõigest 20 sentimeetrit,» rääkis Luurmees. «Selleks et faasid ei lööks üle,
pannakse torusse isolaatorina toimima spetsiaalne gaas.»
Tavapärasest kaks korda kallimat GIS-tehnoloogiat kasutatakse just sellistes
kohtades, kus ruumi napib – nagu Tartu kesklinn. «Tavaline jaotla võtaks tuhat
ruutmeetrit, aga GIS-jaotla mahub 30 ruutmeetrile ja nõnda saabki suure alajaama
paigaldada väiksesse hoonesse,» selgitas Luurmees.
Emajõe alajaama ehitus läheb Põhivõrgule maksma 58 miljonit krooni.
(Nils Niitra) |
