Göteborgi Chalmersi Tehnoloogiaülikooli juures asuv konsultatsioonifirma SSPA Sweden AB sai Rootsi valitsuselt ülesande uurida parvlaeva uppumise järjekorda arvutisimulatsiooni abil ning leidis, et Estonia uppus kiiremini, kui on kirjas ametliku laevahuku uurimise lõppdokumendis.

 Uurijate arvates mängisid uppumisel tähtsat rolli ventilatsiooniavad.

Samal teemal: Evelyn Sepp: Estonia komisjon ei korralda kampaaniaid Vello Mäss: Emotsioonid Estonia ülestõstmisel PM Online’i lugejad pooldavad Estonia pinnaletõstmist Estonia ülestõstmine maksaks miljardeid

Mereinsener Jan Bergholz koos meeskonnaga töötas läbi 130 ellujäänu 256 meenutust ja intervjuud laeval juhtunust.

Ametliku raporti kohaselt läks laev kreeni kell 01.14 ja viimast korda nägi Viking Line`i Mariella Estoniat radariekraanil kell 01.50.

Chalmersi uurijate arvates läks Estonia kreeni umbes kaks-kolm minutit pärast kella ühte ning hakkas uppuma umbes kell 01.25. Kümmekonna minuti pärast oli laev veepinnalt kadunud.

«Meie arvutisimulatsioonid näitasid, et laev uppus ametlikus laevahuku lõppraportis ära toodud ajast märgatavalt varem, nii umbes kümne minuti jagu,» sõnas Bergholz.

Uurijad koostasid intervjuumaterjalide põhjal infobaasi, kus oli võetud arvesse pääsenute koht laeval, toimumisaeg ja sündmuste järjekord.

Intervjuude põhjal koostatud andmebaasi täpsuse kontrollimiseks võrreldi neid uurimise käigus selgunud faktide, varasemal ajal antud tunnistustega ning vee all tehtud videolõikudega.

Andmete analüüs näitas, et laev vajus parema parda suunas kreeni, siis tekkis korraks seisak ja laeva vajumine stabiliseerus, ning lõpuks uppus väga kiiresti.

Arvutuste põhjal tehti kindlaks, jättes välja laine kõrguse ja tuule suuna, kui palju pidi vett laeva voolama, et seda kreeni viia.

«Selleks oleks pidanud allpool autotekki asunud tekkidele voolama vähemalt 7000 tonni vett,» sõnas uurija.

Uurijate arvates hakkas ventilatsiooniavadest juba siis vett sisse voolama, kui Estonia parras oli 35-kraadises kreenis.

40-kraadise kreeni juures hakkas tüürpoordis asuvatest kuuest suuremast ventilatsiooniavast vett massiliselt sisse valguma ning nende kaudu jõudis vesi 0-tekile. Need kuus ventilatsiooniava kulgesid läbi autoteki ja nende kaudu jõudis vesi ka sinna.

Kuus ventilatsiooniava võttis sisse paarsada tonni vett minutis.

Uurijate Claes Källström kui ka Jan Bergholzi kinnitusel nõuab nende teooria veel lisakatseid, kuid samas annab see võimaluse Estonia hukule uue pilguga vaadata.