Aasta eest oli samas galeriis üleval väljapanek «Pärleid ühest erakogust». Üks sedagi näitust ilmestav teos, Eduard Karl Franz von Gebharti (1838–1916) võrratu «Maria» (noore naise poolfiguur; 1880ndad) kuulus juba aastataguste pärlite hulka. Pärlisadu jätkubEnt seekordselgi näitusel leiab vaataja ennast eheda elamuse ees. Loomulikult, kui ta arvestab ajastu kaanoneid ja stiile ning suudab kaasa minna kunstniku taotlusega. 32 teose hulgast, mille autoriteks baltisaksa kunstnikud või nende juba Saksamaal tegutsenud järglased, jättis eelvaatlusel sügava mulje ühe baltisaksa silmapaistvama maalija Sclateri «Eesti ranna» (1860ndate lõpp) detailipeen realism. Pildil oleks justkui jäädvustatud üks mu tänavusuvine Peipsi-äärne kogemus: ähvardav vihmapilv taandumas järve kohalt sisemaale, jätmas järele läbipaistva põhjatu sina. Suu jookseb vett Teine elamus seostus mul kahe portreega. Esimesel, Oskar Georg Adolf Hoffmanni (1851–1912) «Talupoja eine» nimelisel maalil, on kujutatud eesti talumeest erakordse keskendumisega leiva vahele pekki toppimas, nii et vaatajalgi hakkab suu vett jooksma. Teisel, Pahlenite mõisahärra tütre Maria von der Pahleni maalil «Eesti naine kabimütsiga» (1880ndad), istub vana, silmaveaga väärikas talunaine, kellest õhkub iseloomu ja elukogemust. Küllap leiab iga külastaja selleltki näituselt oma pärli. Ainult kümme päeva, s.o 12. novembrini vaadata jääv näitus on kummardus eesti kunsti baltisakslastest eelkäijaile. Näitus «Pärleid ühest erakogust II» Baltisaksa kunst osana eesti kunstis 2.–14. november Galerii RIOS, Kaarli pst 8, Tallinn |
