Läinud aasta lõpul andis linnavolikogu nõusoleku kergitada linnaametnike palgamäärasid. Volikogule esitatud eelnõu järgi suureneksid need tuleva aasta 1. jaanuarist veelgi.

Praegu on linna nooremametniku – näiteks asjaaja, arvutioperaator, sekretär, tehnik – kuupalgamäär 3400–7000 krooni, volikogu heakskiidu korral saaks uueks palgavahemikuks 5000–8500 krooni.

Linnavalitsuse osakondade teenistuste juhtide palgamäär on 6000 – 13 000 krooni, tulevast aastast oleksid nad võrdsustatud osakonnajuhatajatega ning nende kuupalk jääks 8000 – 12 000 krooni vahemikku.

Niigi alla keskmise

Linnavolikogu komisjonide ees eelnõ0u kaitsnud linnasekretär Jüri Mölder sõnas, et palgamäärade tõstmise peamine eesmärk on hoida linnaametis tööl häid spetsialiste ning neid ka juurde värvata.

«Linnavalitsus peab töökohtade osas konkureerima eraturuga ja kui me tahame näiteks häid juriste või arhitekte linnaametis tööl hoida, peame neil palka tõstma,» märkis Mölder.

Ta tõi näiteks, et pikka aega oli tühi linna arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja -linnaarhitekti ning linna teedeteenistuse juhataja koht ning mitmed konkursid nende täitmiseks nurjusid.

«Ei saa lähtuda sellest, et tahame küll asjatundlikke ametnikke, kuid ei taha neile väärilist tasu maksta,» ütles Mölder.

Tartu linnaametnike keskmine palk on Mölderi väitel 8800 krooni, kuid statistikaameti andmetel olevat avaliku halduse sektoris – riigiasutused, omavalitsused, politsei jne – tänavu teises kvartalis olnud keskmine palk pisut alla 10 000 krooni.

«Meie ametnike keskmine töötasu jääb Eesti ametnike keskmisele alla, kui minna personaalsemaks ja vaadata näiteks meie juristide palkasid, siis on käärid Eesti keskmisega veelgi suuremad,» nentis linnasekretär.

Suurem mänguruum

Uue korra järgi jääb seitsme palgagrupi asemel alles neli. See tähendab, et ühte gruppi kuulub rohkem ametnikke ning võimalus ühe palgagrupi sees mõnedele spetsialistidele rohkem palka maksta on senisest suurem.

«Nüüd saame näiteks teenistuse juhile, kui ta on väga hea spetsialist, kõrgemat palka maksta kui osakonna juhile,» sõnas Mölder.

Jüri Mölderi väitel aga ei tähenda eelnõu vastuvõtmine, et palgamäärade tõustes kerkiks automaatselt ka kõigi pea 300 linnaametniku töötasu.

Ta märkis, et kõigi ametnike palga tõstmine uuele maksimummäärale tähendaks 30–40-protsendilist palgatõusu ning sellisele hüppele pole keegi isegi mitte mõelnud.

«Sellest eelnõust ja uutest palgamääradest lähtuvalt ei suurene tuleva aasta linnaeelarve mitte sentigi. Aga praegu on linnavalitsuses arutusel, kas uuel aastal tõsta kõikide ametnike palku kuus või kaheksa protsenti, kuid kas see tõus üldse tuleb, sõltub juba volinike nõusolekust,» sõnas Möder.

Volikogu rahanduskomisjoni liikme, opositsiooni kuuluva sotsiaaldemokraadi Jarno Lauri sõnul saab ta aru, et linnavalitsus peab heade töötajate pärast konkureerima eraturuga.

«Võibolla on tõsi, et praeguste palgamäärade juures häid ametnikke ei saa, ja seepärast kõrgema palga maksmise võimaluse andmises pole midagi halba. Iseküsimus on see, kuidas linnavalitsus volikogu antavat usaldust kasutab või hakkab seda kuritarvitama,» arutles Laur.

Jarno Lauri väitel võinuks mõtiskleda, kas ja kui palju peaks kergitama palkade ülemmäära, kuid alammäära tõstmist pidas ta igati mõistetavaks. «Näiteks mullu olid sotsiaalabiosakonnas küll väga väikesed palgad ja see olukord oli lubamatu,» kurjustas Laur.

Jüri Mölder aga ütles, et juba praegu ei tööta linnavalitsuses ühtegi ametnikku, kelle palk oleks võrdne alammääraga.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33