Lumivalgekese lossi tornile kaunistuse tegemine nõuab Irina Baburinalt teravat silma ja kindlat kätt

Marjapilduja Heidi Saat, Pagaripoiste kondiiter, särab ja naeratab. Mullu sai ta Eesti kondiitrite meistrivõistlustel kolmanda koha. Sedapuhku peab paremini minema.

«Eelmisel aastal läks suure pabinaga kõik nässu,» meenutab Saat, ja loetleb toonaseid apse - tordi värvigamma muutus tumedamaks, martsipan jäi liiga rabe...

Eile toidumessil peetud kondiitrite jõuproovi teemaks oli «Lastetort «Muinasjutt»» ning Heidi Saat leidis oma võistlustöö teema raamatupoest, merineitsi Arielist pajatavat raamatukest sirvides. Martsipan ja taimerasva-kreem, marjad, iirisemass ja biskviit, seisab retseptis.

Aga viis konkurenti ei anna Saadile hõlpu. Pihlaka kondiitritööstuse mees Ilmar Võtti, mullune võitja, on tiitli kaitsmiseks nuputanud tordi nimega «Valge laev». Ning tema keskendunud pilk ja kindlad liigutused veenavad, et see mees teeb rivaalidel esikohale jõudmise eriti raskeks.

Suussulav tooraine

Võtti laua kõrval rahmeldab Irina Baburina, kolleeg Pihlaka-tööstusest. Sinised leegid vuhisevad kahe teraskastruli all, millest ühes sulavad suhkrutükid, teine on triiki täis valgeid shokolaadilaaste.

Baburina kergitab pajalapiga suhkrupada, ent kõrvetab näppu ja kiikab kohtunike poole - kas siit tuleb miinuspunkt? Sest toiduspetsidest kohtunikud seerivad tordimeistrite töölaudade ümber, kandes tabelisse hindepunkte.

Pere Leiva kondiiter An-žela Tshasovskih rullib dekoormassi paberisarnaseks ning lõikab sellest valgeid kroonlehti - neist sünnivad Pöial-Liisi muinasjutust inspireeritud tordile õied.

Anžela käed värisevad vaevumärgatavalt. «Kas on näha, kuidas ma pabistan?» muretseb ta sekundiks pilku üles vilksates.

Magusameistrite materjalid on suussulavalt hõrgud. Irina Baburina voolib martsipanist seitse pöialpoissi ja Lumivalgekese, meisterdab avatud raamatu ja tõstab selle leheküljele toretseva lossi.

Raamatus peitub arvukalt pohli, sest just pohlakooki tavatses neiu vanaema pühapäevahommikuti väiksele Irinale küpsetada.

Heidi Saat on merineitsi tordipinnale lesima meelitanud ja võõpab karamellvärvidega neiu juukseid.

Uudishimulik publik koguneb Ilmar Võtti meistritöö sündi vaatama - shokolaadist laevuke saab täiteks suhkrulasti, lisaks kolm makaronist masti ning tuulest pingule puhutud shokolaadipurjed.

Hea, et läbi sai

Kondiitri torditeost on saanud etendus - ta plaksutab käsi, sügab lõuga, kopsib rusikaga lauale. Valge laev valmib uhke ning säraküünlad lisavad toretsevat efekti aina juurde.

Aga aasta parimaks kondiitriks pärjatakse hoopis An-žela Tshasovskih õhulise Pöial-Liisi-tordiga, kel kolm võitjatiitlit varasematest aastatest juba olemas. Ilmar Võtti «Val- ge laev» tunnistatakse kolmanda koha vääriliseks. Heidi Saat ja tema oranžilt voogavate juustega merineitsi jäävad kaks kohta tahapoole.

«Hea, et läbi on, olen juba higine,» ohkab Saat ja naeratab endiselt. Kas torditegu näljaseks ei muutnud, lõunaaeg ju ammu läbi? «Näljaga käib magus kah,» kostab Saat. Kuus taevalikku torti on ootel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.64