Eile päädis meediakanaleis laialt kajastatud Kristiine Prisma juhtum karmi sõnumiga, et alaealistele õlut müünud kauplus kaotab pooleks aastaks õiguse alkoholiga kaubelda.

'+' jah, '-' ei, '0' erapooletu

+
Malle Blumenau
Tartu ette-võtluse osakonna juht

On hulk riike, näiteks Ameerika Ühendriigid, kus selline vanusepiir kehtib. Mina poleks selle vastu, kui meilgi sama piir kehtestataks. Või 20 eluaastat.

Samas võib arutada, et kui noored tarvitavad alkoholi juba 12-13-aastaselt, mida see nihutamine annab.

Peamine probleem on minu meelest selles, et noortel polegi atraktiivseid kohti, kus vaba aega veeta. Peokohad on ööklubid, kus alkohol on esikohal. Ringid on tasulised, tantsukohti, kus saakski ainult tantsida, pole. Mul on noortest lausa hale. Hea seegi, et ööklubides enam ei suitsetata.

Kui ma võrdlen oma noorusega, siis üks ahvatlusi on nüüdsel ajal kahtlemata selles, et valmistatakse suures valikus maitsvaid alkohoolseid jooke. Näiteks siidreid. Mis oli meie ajal? Peeti (piiritusega tembitud vein – toim) ei tahtnud suu sissegi võtta, õlu tegi kõhu lahti. Meil polnudki jooke, mida mõnuga juua.

+
Olev Remsu
Ühenduse Alkoholivaba Eesti liige

Ameerikas ju ongi nii, vähemalt suuremates ja võimsamates osariikides. Kuigi USAs on palju naeruväärsusi, ei pea seda piirangut keegi naeruväärseks. Ka Inglismaal kehtib 21. eluaasta piir. Printsiip, et täiskasvanuks loetakse inimene alates sellest vanusest, pärineb ju juba antiikmaailmast.

Omamoodi konksuga on küsimus, kas alkoholi ostmise ja alkoholi tarvitamise vanusepiiri peaks seadma samasse kohta. Tšehhis võib ju näha ka sellist asja, et isa saadab poja õllepotškaga nurga peale õlut tooma. Poeg juua ei või, aga isale viia võib. See pole muidugi hea, sest harjutab juba noorest peast õlut jooma.

Meil oleks sellise olukorra seadustamine muidugi kujuteldamatu. Ja ma ise arvan, et õigus alkoholi tarbida ja osta peaks saabuma samas vanuses.

Vanusepiiri tõstmise mõtet on ju siin-seal ennegi välja käidud, aga ma isiklikult arvan, et mõni narkoparun, kes rahastab erakondi, on käskinud oma saadikuil riigikogus vait olla. Tee narkootikumide juurde käib ju ikka alkoholi kaudu.

0
Andrus Rootsmäe
Muusik

Põhimõtteliselt võiks alkoholikeeld olla 21. eluaastani, eriti kui peaks läbi minema perekonnaseaduse muudatus, et õppiv noor on selle vanuseni oma vanemate vastutusel. Kuid asja tuleb hakata arutama küsimusest, mis hetkest tunnistab riik oma kodaniku täiskasvanuks, vastutusvõimeliseks.

Minu teada tohib 16-aastane inimene olla seksuaalvahekorras, ilma et see oleks karistatav. Tulirelva võib soetada 18-aastaselt. Kui riik leiab, et inimene on küps vastutama võimalike järeltulijate ja suguhaiguste leviku eest ning omama relva, miks siis alkoholile, mis on minu meelest nõrgem probleem, kehtib karmim piirang? Või miks peaks seda veelgi karmistama?

Ma ei arva muidugi, et alkoholi peaks saama osta 16-aastaselt. Aga kui nihutada alkoholi ostmise ja tarbimise piir 21. eluaastani, peaks kindlasti ka need teised piirid üle vaatama. Asjad peavad olema loogilises tasakaalus.

-
Kadri Sikk
Tartu noorte nõustamiskeskuse arst

Ma kardan, et vanusepiiri nihutamine ei vähenda alkoholi tarvitamist. Pigem võiks see õhutada keelatut muretsema, keelatud vili on ju magus.

Alkoholi tarvitamine on hoiakute küsimus. Käsu-keelu korras ja hirmutamisega hoiakuid mõjutada ei saa. Lapse hoiak, kuidas ta suhtub endasse, oma kaaslastesse ja teistesse ühiskonna liikmetesse, saab alguse kodust.

Lapsevanem saab olla ühelt poolt eeskujuks, teiselt poolt anda lapsele eluteele sõnumi: sa oled tähtis, sa oled väärt, et ennast hoida. Selleks on vaja aega. Aega olla koos, olla kontaktis ja tunda huvi. Toetada, tunnustada, kiita, olla aus ja vahel ka laita. Selgitada oma käitumist, olla eeskujuks oma vigade tunnistamisel, õpetada andekspalumist, andestamist jne.

Vastutustundliku käitumise alused pärinevat lapsepõlvest. 18-aastane on noor täiskasvanu, kes peaks juba teadma, mis on õige ja mis vale. Kui ta pole seda 18-aastaselt, kas saame väita, et ta on seda 21-aastaselt?

Alkoholi tarvitamise piiramisel pean vanusepiiri nihutamisest olulisemaks alkoholireklaami keelustamist.

-
Kerli Otti
Anne noortekeskuse direktor

Minu arvates ei lahenda vanusepiiri nihutamine probleemi. Tänapäeval saavad noored väga kiiresti täiskasvanuks ja 18-aastane suudab juba otsustada, kas juua või mitte. Kui on otsustatud juua, siis leitakse selleks võimalused. Vanusepiiri nihutades kaoks üldse kontroll, mida noored joovad. Tagajärjed võivad olla väga traagilised.

Rõhku tuleks panna ennetustööle. Kõige suuremat mõju noorte suunamisel tervislike eluviiside juurde saavutame ise eeskujuks olles. Ema ja isa, kellega on hea koos olla, on parim impulss, et jääda karskeks.

Meedia kaudu võiks rohkem teavitada alkoholi tarbimise tagajärgedest ja samas esile tuua noori staare ning avaliku elu tegelasi, kes süstiksid noortesse seisukohta, et alkohol on out. Peaksime igakülgselt aitama noori iseennast tundma õppida, et nad usaldaksid ennast ega oleks niivõrd mõjutatavad kaaslastest ega reklaamist.

Alkoholi tarbimist aitaks loomulikult vähendada ka noorte vaba aja veetmise ja alternatiivsete lõõgastumisvõimaluste loomine. Noorsootöös peaksime olema kogu aeg ajast ühe sammu ees, et olla atraktiivsemad kui näiteks kaubakeskused.

0
Airi Värnik
Meditsiini- ja filosoofia-doktor

Arvestades suure hulga kodanikkonna vastuseisu ja riigi nõrgavõitu haldussuutlikkust, ei ruttaks ma keelama 18–20-aastastele, kes on juriidiliselt täiskasvanud teovõimelised inimesed, legaalselt müügil oleva kauba ostu. Küll oleks äärmiselt vajalik välja arendada ja järk-järgult ellu viia riiklik alkoholipoliitika, mis ei sõltuks võimul olevast koalitsioonist, vaid mille ainus eesmärk oleks teenida rahva tervist.

Meditsiiniliselt on kahtlemata õige 21. eluaastani alkoholist loobuda, sest arenevad-kujunevad rakud, koed ja organid võivad alkoholi toimel kahjustuda. Eriti käib see naiste kohta ja kogu viljastusvõimelise perioodi jooksul, sest munarakkude komplekt on naisel kaasas sündimisest saadik. Igasugused kahjustajad, kaasa arvatud viinapiiritust sisaldavad joogid, kahandavad järelkasvu kvaliteeti.

Noor organism on vastuvõtlikum sõltuvuse tekkele. Noored on riskirühm ka seetõttu, et on eakamaist enam tegutsemisvalmid, energilised, impulsiivsed, protestimeelsed ja haavatavad. Alkohol piitsutab tegudele, alandades samas kriitikavõimet.

Ma ei teeks põhimõttelist vahet kangel või lahjal alkoholil.

+
Heljo Pikhof
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees

Soomes tohib kanget alkoholi osta alates 21. eluaastast, Ameerika Ühendriikides on 21 eluaastat nii kange kui lahja alkoholi ostmise õiguse vanusepiir.

18-aastase nooruki organism pole veel päriselt välja kujunenud, ka väikesed alkoholiannused võivad kahjustada aju. Kui vaadata ajalukku, siis Rooma keisririigis ei tohtinud enne 28-aastaseks saamist üldse alkoholi tarvitada: selleks ajaks oli perekond loodud ja lapsed sigitatud. Sedasi püüti vähendada riski, et alkohol võiks kahjustada järglasi.

Eestis on alkohol liiga kättesaadav, ka ei oska me piiri pidada. Oleme taas Euroopa riikide tipus, tarbides 13 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanu kohta aastas. Võrdluseks tooksin Norra, kah ju põhjamaa, kus inimese kohta kulub 4,3 liitrit alkoholi aastas.

Olen seda meelt, et meie riigil tuleks kähku alkoholipoliitikat karmistada. Vaevalt peaks üks püsimise piiril olev väikerahvas joonduma Venemaa järgi, kus tarbitakse 17 liitrit alkoholi täiskasvanu kohta aastas.

Ka Prantsusmaa või Itaaliaga, kus veinijoomine on igapäevane, on kohatu end kõrvutada. Erinevus on väärtushinnangutes. Seal taunitakse purjus inimest, meil kipub meri-põlvini-olek olema noorte seas justkui auasi.

-
Peeter Johannes
Palginõmm TÜ üliõpilasesindus

Ma ei näe põhjust. On reaalsus, et tinistama hakatakse juba põhikooli lõpus. See näitab, et ei kehti isegi keeld tarvitada alkoholi nooremalt kui 18-aastaselt.

Pealegi, kui inimene on täisealine ja tal on lubatud teha märksa kaugemale ulatuvate tagajärgedega otsuseid, näiteks abielluda, miks ei võiks ta siis osta poest õlut. See tundub lihtsalt naljakas.