«Eesti põllumeeste suurim mure on tegemata investeeringud,» ütles Tähtvere vallas põldu pidava ning veiseid ja sigu kasvatava ASi Tartu Agro juht Aavo Mölder. «Ligi pool põhivarast, nende hulgas ka vanad laudad, on meil amortiseerunud.» Tartu Agrol on Rahingel kuus vana lauta, kus elab 550-pealine piimakari ja noorloomad. «Viimased nelikümmend aastat pole neis lautades suurt midagi tehtud, kõik on ajast ja arust,» märkis Mölder. Piima tuleb rohkem Et konkurentsis püsida, on põllumeestel vaja uusi lautu ehitada, sest neis saab odavamalt toota, ning koos uute lautade ehitamisega tehakse korda ka sõnnikumajandus. Just sellepärast ehitas Tartu Agro 2003. ja 2004. aastal Vorbusele oma piimakarjale kaks esimest 300-kohalist vabapidamislauta. Rahingel alustas firma vanade lautade naabrusse uue vabapidamislauda ehitamist paar kuud tagasi. Uude lauta mahub 410 piimalehma. Poegimisootel lehmad ja noorkari jäävad veel vanadesse lautadesse. «Uues laudas suureneb piimatoodang lehma kohta ligi kaks tonni ja saame seal läbi ka väiksema hulga töötajatega, keda on maal üsna raske leida,» kinnitas Mölder. Piimatoodang suureneb tänu miksersöödale, milles on kõik lehmale vajalikud toitained õiges koguses kokku segatud. Lisaks sellele on kolm korda päevas lüpstavatel lehmadel toit ja vesi kogu aeg nina ees, kõnni vaid vabalt ringi ning söö palju tahad. Et uues laudas hoolitseb sõnnikurookimise eest tehnika, siis pole seal selleks tarvis inimest. Praeguse tosina lüpsja asemel hakkab vabapidamislauda uuel lüpsiplatsil tööle aga vaid kuni neli lüpsjat. «Siis saame neile tublidele naistele korralikku, 10 000-12 000-kroonist palka maksta,» märkis Mölder. Paar aastat tagasi Rõhule 320 lehmale vabapidamislauda ehitanud Haage Agro juhatuse liige Andres Härm ütles, et uus laut on end igati õigustanud. «Piimatoodang suurenes, loomadel on seal hea ning inimestelgi on hulga parem töötada,» kinnitas ta. «Igapäevaseid muresid on uues laudas vähem kui vanades, näiteks veetorud ei lähe enam katki. Kui tahad piimatootja olla, siis tuleb uued laudad ehitada, sest karmide nõuete pärast vanaviisi jätkata enam ei saa.» Laut valmib tänavu Lisaks uuele laudale teeb Tartu Agro Rahingel korda ka sõnnikumajanduse. Lauda taha kerkib betoonist kuue meetri kõrgune ja 6200 kuupmeetrit mahutav lägahoidla. Vanade lautade juurde tehakse aga kõigile nõuetele vastav sõnnikuhoiuplats. Rahingele uue lauda ehitamiseks ja sõnnikumajanduse korrastamiseks kulub Tartu Agrol ligi 30 miljonit krooni. Kõik tööd peaksid tehtud olema novembri lõpuks. Esimese vabapidamislauda, kus loomad söövad, joovad ja liiguvad ringi nii nagu ise tahavad, ehitasid Tartumaal Laevas aastaid tagasi Männiku talu pidavad Diivi ja Riho Põdersoo. Kaks aastat tagasi kolis Haaslava vallas põldu ja karja pidav OÜ Männiku Piim oma noorkarja vastsesse paarisajakohalisse lauta. Nüüd on firmal valminud ka moodsa tehnikaga vabapidamislaut piimakarjale. Nõo vallas Soone talu pidaval Andres Tammel valmis 400-kohaline vabapidamislaut selle aasta alguses. |
kõik galeriid
