Eesti Muusikakoolide Liidu korraldusel on käimas haridus- ja teadusministeeriumi rahastatav konkurss, millel osalevad muusikakoolid saavad täna viimast päeva esitada taotluse pilliostuks maksimumsummas 150 000 krooni.

Remont on mõttetu

Eestis on 81 lastemuusikakooli. Kui 1,8 miljonit nende vahel ära jagada, saaks igaüks 23 000 krooni. Selle eest võiks osta neli klarnetit, kaks saksofoni või pool kõige odavamast pianiinost.

«Vanu pille hoiame käigus pidevalt remontides,» kõneleb Neuland. «Kapitaalsem remont oleks aga mõttetu. Mullu uurisime, palju võiks maksma minna klaveri haamrikomplekti vahetus, ja Reval Piano pakkus hinnaks 60 000 krooni.»

Tähtvere valla Ilmatsalu muusikakooli direktor Valdek Voltein ütleb, et ei julge korralikust tiibklaverist, millega anda kontserte ja mängida aktustel, unistadagi. 150 000 krooni eest pole võimalik osta isegi rahuldavat väikest tiibklaverit, nn kabinetklaverit, mis kõlbab esinemisteks väikesaalides või salongides.

Aga mis siin rääkida tiibklaverist – Ilmatsalu muusikakoolil pole Volteini sõnul isegi ühtainsat heas seisus pianiinot.

«Kõik on nõukogudeaegsed, mõned 50 aastat vanad,» kirjeldab Voltein. «Klaverimure on tõesti suur. Esitame oma avalduse konkursile ikka, aga eks ole raha küsitud ennegi ja ilma jäädud.»

Väiksemate pillidega on Volteini sõnul lihtsam: neid jõutakse aeg-ajalt paarikaupa osta ka valla raha eest. Ilmatsallu soetati hiljuti näiteks 5000-kroonine klarnet ja 3500-kroonine kitarr. Samas suurusjärgus maksavad harjutamiseks passivad viiulid.

Nõo muusikakooli direktor Ailen Soe kinnitab samuti, et nõukogudeaegsed vanad klaverid ja akordionid püsivad mängukõlblikena ainult pidevalt kõpitsedes. Katsu sa mängida ja mängust rõõmu tunda, kui õhk vuhiseb lõõtsast läbi ning ühele registrile undavad teised kaasa.

«Meie loodame osta endale näiteks saksofoni,» avaldab Soe. «Praegu kasutame laenatud pilli.»

Raha küsitust kümnendik

Nõo vallavanem Rain Sangernebo peab normaalseks, et riik huviharidusse rohkem panustab, kuid nendib, et ka omavalitsused võiksid kulutada senisest enam.

«On loomulik, et kui riik annab pilliostuks 90 protsenti, saab omavalitsus kümne protsendi lisamisega hakkama,» hindab Sangernebo.

Haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna peaekspert Reelika Ojakivi nõustus, et 1,8 miljonit 81 muusikakooli peale on vähe. Samas tõdes ta, et tulevakski aastaks pole näha huvihariduse toetuse kasvu.

Ojakivi sõnul küsis haridus- ja teadusministeerium riigieelarvest huvikoolidele toetust üle saja miljoni krooni, kuid sai kümme korda vähem.

Toetus huvikoolidele

• Huvikoolide toetuseks on tänavu haridusministeeriumi eelarves kümme miljonit krooni, sellest 1,86 miljonit muusikakoolidele.

• Muusikakoolidele määratud summa jagamiseks korraldas Eesti Muusikakoolide Liit 81 muusikakooli vahel konkursi. Maksimaalselt saab üks kool küsida tänavu toetust 150 000 krooni.

Allikad: haridusministeerium, muusikakoolide liit