Ehkki Mardiste teab, et liikluseeskirja järgi peavad kõik üle 10-aastased ratturid sõitma rattatee puudumisel sõiduteel, ei hakanud ta lühikesel lõigul ühesuunaliseks muudetud tänava pärast rattaga kõrvaltänavaid pidi ringiga sõitma ega ratast käekõrval lükkama. «Kuskilt läheb terve mõistuse piir. Ma olen täitsa nõus, et trahvitakse neid rattureid, kes ei näita näiteks pöördesuunda või sõidavad öösel tuledeta,» on Mardiste politsei tegevusest hämmeldunud. See hetkeline eksimus läks talle tänu varasemate rikkumiste puudumisele maksma kirjaliku hoiatuse. Puna palgeil Viisteist aastat iga päev lume minekust lume tulekuni jalgrattaga tööl käiv Marge Pär-nits põrkas politseiga kokku juulikuus. Riia tänaval kaubamaja ristmiku juures ei saanud ta elukaaslasega ületada ristmikku ratturitele ette nähtud kohas, kuna see teelõik oli täis bussile ruttavaid inimesi. Nii sõitsid nad kõrvalt, jalakäijate tsoonis, mis oli pea inimtühi. «Meid võttis vastu kaks õnnest säravat politseinikku,» meenutab Pärnits. «Samal hetkel saime muidugi aru, et seaduse järgi oleksime pidanud ratta seljast maha tulema ja rattad käekõrval teed ületama.» «Politsei ajas meid autosse, me üritasime seletada, et Tartus pole võimalik rattateid kasutada, aga meid kuulati üle nagu kriminaale,» kirjeldas ta. «Tuletan meelde, et samal ajal oli neil käimas punktikampaania. Kui me küsisime, kas nad teevad seda kõike punktide pärast, läksid mõlemad politseinikud näost punaseks ja üks ütles, et ei, muidugi mitte.» Lõuna politseiprefektuuri liiklustalituse ülemkomissar Marek Tiirats kinnitas, et ajakirjanduses sotsvõistluseks ristitud punktikampaaniaga polnud kevadel alanud jalgratturite tavapärasest intensiivsem kontrollimine kuidagi seotud. «Jalgratturitele pöörati suve alguses tähelepanu sellepärast, et algas rattahooaeg ning jalgratturitega on meil kõnniteedel probleeme,» rääkis Tii-rats. «Jalg- ja mootorratturitele suunatud kampaania algatas maanteeamet ning sellega ühines ka politseiamet.» Tavatult palju Ühendusse Jalgrattalinn Tartu kuuluva Peep Mardiste sõnul oli ratturite kinnipidamine politsei poolt sel suvel tavatult sage. Tema enda tutvusringkonnas on mitmeid rattureid, kes on politseilt saanud kirjalikke hoiatusi või rahatrahvi. Marek Tiiratsi andmeil pidas politsei läinud aasta esimese seitsme kuuga Tartumaal kinni 200 ratturit, tänavu sama ajaga aga tuvastati 371 reeglirikkumist. Politseile tänavu vahele jäänud rattureist 84 protsenti said kirjaliku hoiatuse, ülejäänud said varasemate rikkumiste tõttu rahatrahvi, mis on ülemkomissar Tiiratsi kinnitusel 180-300 krooni. «Tõesti, mind paneb selline asi vanduma,» ei hoia aastaid aktiivselt jalgrattaga sõitev Art Soonets emotsioone tagasi. Ülemöödunud nädalal oli ta Raatuse tänaval tunnistajaks, kuidas politsei nabis lühikese aja jooksul kinni mitu kõnniteel sõitnud ratturit. «Nad olid kõige lihtsamad ja tavalisemad jalgratturid, kes ei kihutanud, vaid kulgesid rahulikult. Üks kinni peetud tütarlaps hakkas selle peale nutma,» kirjeldas Soonets, kelle sõnul tuleks enne karistama asumist luua sobivad tingimused jalgrattaga eeskirjade järgi liiklemiseks. Võimud: kui ei julge, ära siis sõida Ühenduse Jalgrattalinn Tartu liige Ilmar Part rääkis, et ehkki on normaalne, et politsei jälgib seaduste täitmist, on võimud kehva rattateede võrgustiku tõttu rahulikult kõnniteel kulgevate ratturite suhtes seni justkui vaikiva kokkuleppena silma kinni pigistanud. Sellesuvine politsei tegevus paneb aga mõtlema seadusemuudatusele. Ühenduses on tema sõnul arutatud, et peaks kompromissvariandina lubama kõnniteedel sõita näiteks kuni 16-aastastel lastel või vanuritel või ratta külge kinnitatud lapsetooliga lapsega sõitvatel vanematel. Part arvab, et ebakindlate ratturite kõnniteele lubamine ei oleks jalakäijatele ohtlik. «Need kergliiklusteed, mis praegu Tartus on, ongi ju tegelikult kõnniteed, kuhu on märk maha pandud,» lisas ta. Lõuna politseiprefektuuri liiklustalituse ülemkomissar Marek Tiirats ja maanteeameti peadirektori asetäitja kohusetäitja Villu Vane selle ettepanekuga aga ei nõustu. «Kui keegi tunneb, et reeglid käivad talle üle jõu, ei tohiks ta liikluses osaleda,» sõnas Vane. Ka Tartu linnapea Urmas Kruuse on seda meelt. «Ükski asi ei saa õigustada õiguserikkumist,» sõnas linnapea, tunnistades, et linna rattateede võrgustik pole praegu siiski ideealne. Urmas Kruuse sõnul plaanib linnavalitsus septembris korraldada väljasõiduistungi, kus tipptunnil sõidetakse ratastega läbi linna jalgrattateed. (TPM)
Loe arvamust samal teemal: Hirm naha vahel
|
Kõik tänased
