Karis tõdes küll, et selline liitmine peaks olema evolutsiooniline, tihenevast koostööst loomulikuna välja kasvav otsus. «Ühel
hetkel on Tartu Ülikool ja maaülikool nii põimunud, et tekibki küsimus,
kas on vaja kahte kaubamärki,» tõi Karis näitena kahe Taaralinna
kõrgkooli võimaliku paariheitmise. «Ma arvan, et see juhtub nagunii,
sest see oleks mõistlik, eriti kui arvestada tudengite hulga
vähenemist,» lisas ta.Tartu Postimees otsustas uurida teistelt
Eesti rektoritelt ja poliitikutelt, kas nad kalduvad Eesti Ülikooli
ideed toetama, on pigem selle vastu või jäävad erapooletuks.
+ jah Rein Raud
Tallinna Ülikooli rektor Olen alati arvanud, et Eesti ülikoolide ühisruum ei peaks põhinema mitte konkurentsi, vaid koostöö ideoloogial. Näiteks Iirimaal töötav akadeemiline ruum nimega National University of Ireland on küllalt ilmsesti selle edu taga, mida Iiri kõrgharidus on saavutanud. Samuti on California Ülikool oma erinevate suhteliselt iseseisvate kampuste – UCLA, Berkeley, Irvine ja teiste – koostöö varal kasvanud nii USAs kui välismaal tuntumaks nimeks kui ükski neist kampustest iseseisvalt oleks arvatavasti suutnud. Võimaliku Eesti Ülikooli idee on üsna vana. Kolleeg Karisega arutasime seda juba siis, kui ta veel maaülikooli juhtis. Tallinna Ülikooli ettepanekul oli Eesti Ülikooli teema jutuks ka rektorite nõukogu viimasel koosolekul Saaremaal. Mulle anti ülesanne sellega seonduvaid probleeme edasise diskussiooni jaoks kaardistada. Kuidas sellist ühisruumi juhtima hakatakse, on seni siiski veel vara ära otsustada. Minu meelest peaks ülikoolidevaheline koostöö põhinema pariteetsusel ja ühistel huvidel, mille alusel toimib praegu rektorite nõukogu. Ka National University of Ireland ja University of California ei ole karmi käega juhitavad hierarhilised süsteemid. Sellisena ei peaks kavandama ka Eesti Ülikooli. Hardi Tullus
Eesti Maaülikooli rektori kt Mõnes mõttes on Eesti Ülikool juba ammuilma olemas: riiklik koolitustellimus on üle riigi ühine ja teadusprojektid konkureerivad omavahel ülikoolist olenemata. Usun, et koostööd Tartu ja ka Eesti ülikoolide vahel üldse saab edaspidi olema palju rohkem, kuigi ka juba täna on mõningaid positiivseid näiteid. Eesti Maaülikoolil ja Tartu Ülikoolil on sama õppe-infosüsteem. Maaülikoolis hakkame sellest õppeaastast õpetama rakenduskõrghariduslikku õppekava tehnotroonikat, kus üks moodul on usaldatud Tartu Ülikoolile. Ühiseid õppekavu võiks aga veelgi rohkem olla. Evolutsiooniline ühinemistee võib kesta ka sada aastat. Milline on siis see katus, milliseid ülikoole ta katma hakkab ja mis on selle ülikooli tugipostid – kes meist seda täna teab. Tänaste ühinemis- ja ühendamisjuttude taustal kipub vägisi pähe mõte, et ju siis on Tartu Ülikoolil nii palju siseprobleeme, et on vaja juhtida kollektiivi tähelepanu välisprobleemidele. Tõnis Lukas
Haridusminister Olen nõus, et jõudusid tuleb ühendada. Nii nagu ei ole tõsine tegevus valmistuda tõsimeelseks merelahinguks vannis, nii pole Eestis ka mõtet tegelda üksteise pideva ületrumpamise ja konkurentsi mängimisega, kui see killustab meie niigi nappe vahendeid. Ka valitsuse eesmärk on ülikoole suuremale koostööle suunata. Kas ja millal see liitumiseni viib, on ülikoolide endi otsustada. Mailis Reps
Riigikogu liige, eksharidusminister Olen samuti juba mitu aastat rääkinud, et Eesti kõrgharidusmaastikul ei ole lahenduseks ühe või teise kooli sulgemine, olgu selleks erakoolid või avalik-õiguslikud. Peamine küsimus on täna koolide omavahelise koostöö tugevdamine. Mitmed meist suuremad ja rikkamad riigid on leidnud lahenduse kõrgkoolide võrgustike tekkimise soodustamises. Seega ei räägi me tulevikus mitte ülikoolide sulgemisest või majade ümbertõstmisest või muust lihtsast, mis on tavaline seoses küsimusega, kas Eestis peaks olema 16 või 26 kõrgkooli, vaid võrgustikupõhisest tugevast kõrgharidust pakkuvast institutsioonist. Kuid võrgustik-tüüpi kõrgkooli-ülikooli-teadusasutust ei ole võimalik luua vägisi või pitsitades, sest igasugusele vägivallale järgneb vaid vastasseis ning hea idee sureb enne, kui mõistetakse ta olulisust. Koostöö tugevdamist vajab Eesti hädasti ja äärmiselt kiiresti, kahjuks on aga viimased aastad viinud ülikoolide koostöö häbiväärselt madalaks. - ei Anzori Barkalaja
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktor
> Loe edasi |
kõik galeriid
