| Rektori ametikohustusi on Alar Karis täitnud juba kaks kuud – Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar andis Karisele ameti üle 3. juulil. Rector magnificus professor Alar Karis peatus oma inauguratsioonikõnes pikemalt vastutusel ja kinnitas, et rektoriamet ei tähenda väljavalituks olemist, vaid ainult vastutust. Karis märkis, et osa vastutamatusest tuleb projektiühiskonna eripärast. «Rektoriamet pole projekt, veel vähem on projekt Tartu Ülikool,» nentis ta. «Ülikool ei saa olla trikoovoor, kus missitiitleid ja autovõtmeid jagatakse, 375 aastat ei püsi miniseelikul ega uuel automudelil.» Karis kinnitas, et hindab enim loovust. «Ülikoolist teeb ülikooli mitte tudengitelt kasseeritav rahahulk ega õppejõududele makstav palk, vaid selge väärtuste süsteem,» rääkis ta. «See laseb ülikoolis luua töökeskkonna, kus vaba vaim areneda saab.» Karis mainis oma kõnes, et keskpärasust, mis vohab kõikjal, võib kohata ka ülikoolis ja see ei sünnita loovust. «Teaduse võlu suudavad tunnetada vaid need, kes on julged tungima piisavalt sügavale,» sõnas Karis. «Luban hea seista, et loov mõte ülikoolis vabalt areneda saaks.» Alar Karis andis eelmisele Tartu Ülikooli rektorile Jaak Aaviksoole üle ka sümboolse sambakuju sõnadega: «Jaak Aaviksoo on seisnud selle eest, et alma mater ei muutuks sammastega kutsekooliks.» President ütles oma kõnes, et Alar Karisest saab 375-aastase ajalooga akadeemilise riigi president, ja meenutas nendevahelisi rikastavaid arutelusid hariduse teemadel. «Samamoodi rikastate te Tartu Ülikooli,» lisas president. Tõnu Lehtsaar rõhutas oma sõnavõtus, et olukorras, kus ühiskond ja inimesed otsivad vastuseid paljudele olemuslikele küsimustele, on nende vaade ja vahel ka kõõrdpilgud suunatud ülikoolidele. «Tartu Ülikooli missioon on kõrgelt haritud Eesti alalhoidja,» kinnitas ta. Inauguratsioonitseremooniast võtsid osa teiste ülikoolide rektorid, professorid, peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kultuuriminister Laine Jänes, kaitseminister ja Tartu Ülikooli endine rektor Jaak Aaviksoo ning riigikogu esimees Ene Ergma. Haridus- ja teadusminister ütles, et rahvusülikool ja laulupidu on kaks nähtust, mille najal eesti rahvus püsib. |