| Toetust makstakse lapsehoiuteenuse osutajale, kellel on kutsetunnistus ja maavalitsuse väljastatud tegevusluba. Selle saamiseks peab nii hoitava lapse kui ka tema vanemate elukohaks olema rahvastikuregistris märgitud Tartu linn ning laps ei tohi olla eas, kus vanem saab vanemahüvitist. Abilinnapea Jüri Sasi sõnul on esialgse kava järgi täispäeva ehk kuni kaheksa tunni hoidmise eest ette nähtud ühe- kuni kolmeaastase lapse kohta 1800 krooni ning nelja- kuni seitsmeaastase (või kuni kooli minekuni) lapse eest 1400 krooni kuus. Nelja tunni hoidmise eest makstakse esialgsetel andmetel vastavalt 900 ja 600 krooni kuus lapse kohta. Kui linnavalitsus juuli esimesel poolel selle teatega välja tuli, vastas esitatud nõuetele vaid Pere Päevakeskust pidav MTÜ Meie Mängurühm. Selle eestvedaja Külliki Kook lubas toona, et saadavate toetussummade eest kavandavad nad ka pisut alandada kahe tuhande krooni suurust kuutasu. Suurepärane uudis pisipõnnide vanematele!Vaid mõni nädal hiljem selgus, et teiste seas on maavalitsuselt tegevusloa saamiseks taotluse esitanud näiteks Kukerpalli Mängumaal tegutsev OÜ Perepäevahoid. Selle eestvedaja Merle Luug sõnas, et nemad kasutavad tegevusloa ja toetuse saamise korral raha hoopiski majandamiseks ja palkadeks. Kolme tuhande krooni suurust kuutasu nad aga kärpida ei plaani. Siit ka küsimus: kellele on ikkagi toetus mõeldud, kas lapsehoidjatele või lastele? Sasilt sain teada, et teenuse osutajal on vaba voli otsustada, mis sellega peale hakata, kas vähendada teenuse tasu, osta uusi mänguasju või tõsta hoopiski oma palka. Kui teenuse osutaja kasutab laste pealt saadud summasid enda palga tõstmiseks, paraneb küll kaudselt laste heaolu – kui lapsehoidja saab suuremat palka, on ehk tema motiveeritus põnne hoolikalt kantseldada suurem. Aga suurem võitja on lapsehoidja ise. Ning – miks peab linn sellisel juhul niimoodi toetama ja tõstma vaid erahoidjate palku, samas kui munitsipaallasteaedadegi õpetajad tulevad vaevu ots otsaga kokku? Toetuse maksmise korral on teinegi nõrk koht. Nimelt saavad lapsehoidjad toetust vaid nende laste pealt, kes ise ja kelle vanemad on märgitud Tartu linna elanikeks. Ühelt poolt igati õiglane, sest linn peab hoolitsema eeskätt oma elanike eest. Selline kord aga tõrjub kõrvale lapsehoiuteenuse ühed põhikasutajad, kel pole ju mingisugust lootust tavalasteaeda pääseda. Nüüd on sissekirjutuseta lastele ja nende vanematele jäetud kaks valikut. Oletatavasti peavad nad lapsehoidjale lisaks kuutasule kinni tampima ka linna toetussumma, et teistega ühe pulga peale saada ja neid rühma üldse võetaks, või siis saavad nende hoidjateks suvalised tädid, kel on parasjagu viitsimist ja aega nendega tegelda. Lapsehoiuteenuse toetamine on igati asjakohane ja ilus mõte. Mõtted on heade mõtete linnas enamalt jaolt head, teostus kipub aga lääpa vajuma. |
