Tarbija vajadustest ei räägi seal enamasti tarbija ise (tallinlane, tartlane, pärnakas või virulane), vaid arendaja või maakler. Tema jutt võib ju üldjoontes õige olla, kuid see, millest tema räägib, on tegelikult nõudlus. Suhteliselt lihtne ja hästi määratletav majanduslik tegur. Vajadused on nõudlusest hoopis keerukamad, raskemini defineeritavad ja rahuldatavad sotsiaalmajanduslikud kategooriad. Iga päev algatab või kinnitab mõni Eesti linna- või vallavalitsus või volikogu mõne üld- või detailplaneeringu. Selle protseduuri juures peaks tarbija huve esindama just seesama valitsus või volikogu. Kas ta aga ka tunneb seda tarbijat? Vaevalt küll!Tuleb tunnustada Tallinna linnavalitsust, kes linlaste vajaduste parema tundmise eesmärgil tellis 2006. aastal Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sot-siaalpoiitika osakonnalt pealinna ja naaberomavalitsuste elanike käitumist eluasemeturul käsitleva uuringu. Mida see siis andis? Esmapilgul pole see info üllatav, kuid selles peaks siiski olema piisavalt mõtlemisainet. Uued turule tulijad Esiteks paar sõna eluaseme vajadusest füüsilises mõttes. Pole mingit alust rääkida nõudluse vaibumisest seetõttu, et pole enam laenuvõimelisi isikuid-leibkondi, et igaühel on juba korter või kodu ja mõnel ehk mitugi. Järgneva 5–10 aasta jooksul tuleb esmalt töö- ja seejärel eluasemeturule 1980. aastate lõpu laulva revolutsiooni aja arvukas põlvkond, 20 000- 25 000 inimest rohkem kui eelmise 5–10 aasta jooksul. On alusetu arvata, et need kõik on lorud, kes tasuvat tööd ei leia, pangalaenu ei saa ja seetõttu oma kodu ei asuta. Tallinnas on veel üks elanikerühm, kes on järgnevatel aastatel korteriturul tõenäoliselt aktiivsem kui seni. Need on vene keelt rääkivad tallinlased. Viidatud uuringu järgi vahetas eelnenud kümne aasta jooksul oma elukohta (seega ka eluaset) 37% eestlastest, 25% venelastest ja 19% muudest rahvustest küsitletutest. Need mittevenelastest muulased ja venelased on oma elamistingimustega hoopis vähem rahul kui eestlased ja varem või hiljem tulevad turule nemadki. Järgneva viie aasta jooksul plaanitseb endale uue eluaseme muretseda iga kümnes pealinna leibkond. Ja need pole pered, kelle plaanid lööks segamini laenuintresside pooleprotsendine tõus, bensiiniliitrile aktsiisikrooni lisamine vms. Kolmandik neist tunnistas, et nad säästavad raha (eelarve on plussis), teine kolmandik väitis, et nad saavad endale lubada kõike eluks vajalikku, ja viimane kolmandik arvas, et saavad hakkama, kuigi pole jõukad. Nii et kaks esimest kolmandikku tulevad eluasemeturule niikuinii! Isikupärane korter Mida nad siis soovivad, s.t mida nad valikuvõimaluste olemasolu korral valiksid? Esiteks valiksid nad loomulikult uue kodu Tallinnas, mitte Harjumaal või kaugemal. 77% intervjueeritute hinnangul on väga oluline leida uus eluase just Tallinnas. Skandaalid ja skandaalikesed, mis näiteks pealinna volikogu tegemisi pidevalt saadavad, võivad jätta mulje, justkui lonkaks linnaelu hirmsat moodi. Tegelikult hindavad tallinlased kõrgelt teenuseid, mida neile nii era- kui ka avalik sektor osutab, olemasolevat infrastruktuuri jms, ega taha sellest kuidagi mujale kolimisega loobuda. Teiseks ei pea uus eluruum sugugi olema eramu. Vaid 49% uue eluruumi soetamise plaanidega küsitletutest näeb mõttes ennast viie aasta pärast eramaja elanikuna. Täiesti vabalt võib uus eluruum olla korter vanemas ja isikupärases renoveeritud majas Kadriorus, Kalamajas, endises tööstushoones vm. Pidades väga tähtsaks oma korteri isikupära, ei nõua küsitletud, et maja, kuhu nad koliksid, oleks väljastpoolt silmapaistva arhitektuuriga vms. Korteri puhul eeldatakse, et see on levinud tüüpkorteritest 10–15 ruutmeetri võrra suurem, juurde soovitakse mitte elu-, vaid abiruumide pinda (suurem köök, töötuba, saun, garderoob, pesu- ja triikimisruum jms). Kolmandaks eelistatakse selgelt eluruumi mõnes sisseelatud piirkonnas. Ainult 33% intervjueeritutest eelistab uue elukohana uut elamurühma, põhiosa peab ideaaliks maja olemasoleva asumi piirides või ääres. Mida valiks tartlane? Kas miski takistab inimestel nüüd, kui ka eluaseme puhul räägitakse tarbijaturust, oma plaane ellu viia? Loomulikult on selleks eluaseme hind. Vaid 40% uue eluaseme ostu plaanidega inimestest väitis, et neil on võimalik hinnaga n-ö mängida, oma soovide eest rohkem maksta. 60%-l on üsna jäik maksumuse lagi, oma vajadusi tuleb rahuldada piiritletud võimaluste juures. Millised on tartlaste elamispinnavajadused? Kas on need samasugused nagu tallinlastel või neist erinevad? Raske öelda. Viimase põhjalikuma selleteemalise uuringu korraldas Tartus 1987. aastal tolleaegne linnalabor. Uuringu juht oli Martti Preem, allakirjutanu oli üks töö täitjatest. Kindlasti pole uuemal ajal ehitatud tagasihoidliku välimusega kortermajad linna südames ja askeetliku välimusega eramud linna servas nende elanikele vastumeelsed või sobimatud.
> Loe edasi |
