| Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak rääkis, et suurim rõõmusõnum peaks Kivilinna ja Hiinalinna elanikele olema see, et kodust linna ei pea nad sügisest sõitma enam läbi Annelinna tagumise otsa, vaid bussipeatus tuleb Rõõmu tee otsa, kust buss sõidab otse kesklinna. Sügisest lähevad käiku ka kiirliinid, mis toovad inimesed näiteks Annelinnast otse kesklinna ja sõidavad kohe tagasi Annelinna. Seda hommikul umbes kella kümneni ning õhtupoole umbes kella kolmest. Et liinigraafikud saavad veel viimast lihvi, ei osanud Haak öelda, kas buss paneb inimesed maha päris kesklinnas või peatus varem, nii et ümber istuda soovijad peaksid üle jõe jalutama ja siis kesklinnas mõne teise bussi peale minema.Ta nentis, et linna rahakott ei kannataks välja seda, kui luua liinid, kus bussid sõidavadki ainult hommikul ja õhtul ning ülejäänud päeva istub bussijuht, käed rüpes. Praegune eesmärk on hommikul lapsed kiirelt kooli viia ja vanemad tööle ning õhtul koju tagasi. «Kella kümnest võiksid samad bussid vahetada numbri ära ja teha seniseid ekskursiooniringe, nii et pensionär saab sõita kaubakeskusse või polikliinikusse,» tõi Haak näiteks. Ajad ei kattuks Uue liinigraafiku ülesanne on ka sõiduaegade sobitamine nii, et ühel ajal ei sõidaks peatusest läbi kolm samal marsruudil sõitvat bussi. Haagi sõnul loodab linn saada tööle tarkvarasüsteemi, mis annaks kohe märku, kui sellised kattumised kuskil graafikutes sees on. Sügisest tuleb otseliin ka Annelinna ja FI vahel, et senise Pukini kooli õpilased jõuaksid kiirelt Vene lütseumi, kus nad sellest sügisest hakkavad vene koolide liitmise tõttu käima. Samuti luuakse uus liin, mille bussid viivad koolivõrgu muutuste tõttu Tähtvere lapsed Veeriku kooli ja hiljem tagasi koju. Ehkki linnavalitsus tahtis luua ka linna piiril lähivaldades elavate inimeste teenindamiseks uusi liine, toppas see kava maavalitsusega vaidluste taha. Seetõttu kulgeb tänavu uus liin mööda Vahi tänavat ja bussid korjavad valla elanikud linna piirilt peale. Teine samasugune liin toob Lõuendi ja Kasesalu tänavat kaudu linna Luunja valda jääva Uus-Veeriku elurajooni inimesed. Kindlasti on uue liinivõrgu tõttu linlaste seas nii võitjaid kui ka kaotajaid, tõdes Haak. Kes võiksid aga kaotajaks jääda, ei oska ta praegu ennustada. «See selgub tagasisidest,» nentis Haak. Ka GoBusi juhatuse liige Valter Keis tõdes, et liinivõrku uuendades ei saa ehitada kirikut keset küla. Kuna rõhk on pandud peatänavatele, siis jäävad kõrvaltänavad teisejärgulisemaks. «Kui inimene tahab kiiresti kuskile jõuda, siis tuleb tal võibolla 50100 meetrit rohkem kõndida ja ta jõuab sinna peatusse, kust buss tihedamini ja kiiremalt edasi liigub,» rääkis Keis. Kõik jääb alles Liinivõrgu uuendamisel on Haagi sõnul praegu arvestatud nii elanike palvete kui ka koolide ja bussijuhtide tähelepanekutega. Ükski peatus uuenduste tõttu esialgu ära ei kao, lubab Haak. Küll aga võib tulevikus mõnest peatusest saada nõudepeatus. Haak rõhutas, et praegused muudatused on alles liinivõrgu korrastamise algus. Tema sõnul loodetakse tuleva aasta eelarvest saada umbes miljon krooni, selle eest ostetakse bussidesse seadmed, mis loevad peatustes kokku kõik mahaminejad ning bussitulijad. Uued bussigraafikud on Tartu koduleheküljel kättesaadavad alates 6. augustist. Küsitlus on üldisem 10. mail kirjutas Tartu Postimees, et linn tellib elanike liikumistavasid uuriva küsitluse, mis valmib 1. augustiks. Abilinnapea Margus Hanson märkis artiklis, et küsitlus on eeltöö liinivõrgu optimeerimiseks. Abilinnapea Margus Hanson, miks ei arvesta liinivõrgu uuendused siiski tellitud küsitluse tulemusi? See uuring võtab üldisemalt igasuguse elanike liikumise kokku. Ma kujutan ette, et vaadates selle küsitluse teksti, ei annagi see ühistranspordi koha pealt täispilti. Mis on siis üldse küsitluse eesmärk? Ta on üldisem. Näiteks millega liigutakse, mitmekesi autos ja kas jalgrattaga, jalgsi või ühissõidukiga. Viidatud artiklis ütlesite ajakirjanik Jüri Saarele, et küsitlus on just eeltöö liinivõrgu korrastamiseks. Nojah. Eks ta võibolla niimoodi küsis ja siis sai ka niimoodi vastatud. Aga ta on kindlasti üldisem. |