Välisministeerium palus akadeemialt hinnangut Gazpromi tütarfirma Nord Stream taotlusele Eesti majandusvööndis mereuuringuid teha, et Soome ranniku lähedale kavandatud gaasijuhet lõuna poole nihutada. Akadeemia vastus oli otsekohene – juhtme marsruut on otsustatud ning Eestil pole mingit põhjust lubada oma territoriaalvetes ja majandusvööndis sellele alternatiivide otsimist.Kahepalgeline Gazprom Armutult resümeerides kõlaks akadeemia hinnang nii: Gazprom on kahepalgeline ja peagi ka relvastatud Kremli tööriist, kelle torujuhtmed kipuvad plahvatama ja kes ei vastuta ühegi võimaliku keskkonnakahju eest. Kuna juhe läheb hargnemata otse Saksamaale, on Gazpromi haare Baltimaade ja Poola kõri ümber lõplikult sulgumas, hoiatab akadeemikute analüüs. «Oma naabrite gaasi saab [Venemaa] omatahtsi kinni keerata ilma Kesk-Euroopa gaasivarustust häirimata,» teatas akadeemia energeetikanõukogu esimehe Endel Lippmaa juhitud töörühm. Tõsiseim põhjus juhtme nihutamisest keeldumiseks on akadeemia hinnangul juhtme turvamine Vene relvajõududega, mida lubas teha Vene president Vladimir Putin. Ka sai Gazprom õiguse luua endale piiramatu suurusega relvajõud. «Vene mereväe ja Gazpromi relvaüksuste viibimist võõras majandusvööndis või territoriaalvetes võivad taluda neutraalsed riigid nagu Soome ja Rootsi, kuid NATO liikmesriikides Eestis ja Poolas on see lubamatu,» märgib akadeemia. Akadeemikud peavad tõenäoliseks, et Eesti territoriaalvetega piirnev ja neid kohati isegi läbiv uuringuala muudab vältimatuks otsesed kontaktid Vene relvajõududega. «See võib tulevikus saada pingete või isegi konfliktide allikaks,» hoiatab analüüs. «Kriitilisim punkt oleks Naissaare põhjatipp üliolulise Tallinna sadama naabruses.» Teadlaste manitsuse kohaselt on Nord Streami enamusomanik Gazprom oma äritavade poolest Euroopa Liitu sobimatu, sest kasutab küll hoogsalt ELi avatud energiaturu eeliseid, kuid on ise «eheda monopolistina blokeerinud Kesk-Aasia riikide gaasi jõudmise Euroopasse, nagu ka välismaistel ettevõtetel Vene gaasimaardlate arendamise». Lubab uuringuid Nord Stream on lubanud korraldada ka Espoo konventsiooni nõudmistele vastava ülepiirilise keskkonnamõjude hindamise, mis vaatleks juhtme rajamise mõju Läänemere piirkonnale tervikuna. Samas pole Venemaa konventsiooniga liitunud, nii ei saa Gazpromi panna vastutama ka ühegi torujuhtme põhjustatud keskkonnakahjustuse eest. «Nõukogude Liidu järglane Vene Föderatsioon pole maksnud mingit hüvitist ülitõsise keskkonnakahjustuse eest, mille põhjustas Euroopale Tšernobõli tuumajaama asjatundmatu projekteerimine ja kasutamine,» seisab uurimuses. Teaduste Akadeemia analüüsiga seotud inimesed ei soostunud esialgu hinnangut kommenteerima. Ka kõik otseselt asjassepuutuvad ministrid – peaminister, välis- ja majandusminister – olid eile puhkusel. Vene-Saksa torujuhtme sünd • 2004 – Vene riik sai enamusaktsiatega kontrolli Gazpromi üle. Samal aastal sõlmis Gazprom lääne partneritega vastastikuse mõistmise leppe gaasijuhtme projekteerimiseks, allkirjastamisel osalesid nii Vene president Vladimir Putin kui Saksa toonane liidukantsler Gerhard Schröder. • September 2005 – Gazprom sõlmis Saksa kompaniidega BASF ja E.ON lepingu Läänemerd läbiva torujuhtme rajamiseks. 51 protsenti torujuhet ehitava ühisfirma Nord Stream aktsiaist jäi lepingu järgi Gazpromile. |
