Seoses Karlova üldplaneeringu avaliku väljapanekuga on auväärne linnaosa pälvinud meeldivalt suurt tähelepanu. Kahtlemata tugevdavad kõik Karlova kohta esitatud mõtteavaldused ka linnaosa identiteeti ning aitavad kaasa selle tasakaalukale ja mõistlikule arengule. Määratluse üle «Karlova hõng» on palju vaieldud, kuid ammendavalt pole seda selgeks räägitud. On esile tõstetud küll palju Karlovale iseloomulikke elemente, kuid ühest ja kõigile mõistetavat ülevaadet sellest omanäolisest linnajaost pole. Ja ehk pole vajagi, sest Karlova elab igaühes meist. Mis ei tähenda küll seda, et me ei peaks uurima, säilitama ega analüüsima Karlova aja- ja kujunemislugu ega tegelema Karlovat tabanud muredega. See kirjatükk on ajendatud ühest Karlova sümbolist, paljuräägitud kahekorruselistest kuuridest – just nii ongi neid nii üldplaneeringus kui ka ajaleheartiklites nimetatud. Samas, kasvades üles Karlova õuedel, ei nimetanud me neid kuure mitte n-ö morfoloogiast lähtuvalt. Meie mõtetes ja tegudes oli kinnistunud mõiste kallerei ehk lühendatuna kallekas. Seal möödusid lapseeas nii mitmedki tunnid ja päevad, sest kahekorruseline rõduga kuur pakkus lõputult mängimisvõimalusi, ja kui veel kellegi kuur seisis tühjana, oli mänguparadiis olemas. Nimi «kallerei» pole siiski laialt levinud, samuti pole kirjapilt ja hääldus ühtne. Küsitledes mitmeid põliseid karlovlasi, ilmnesid mitmed erikujud: kalerii, kallerii ja juba mainitud kallerei kui mulle kõige kodusem. Internetiavarustes kohtame neile sõnadele ainsat viidet ühest Tähe tänava maja ajaveebist (jah, selline asi on olemas!) ning seal lisandub veel venekeelehõnguline kaljorka. Ei pea just filoloog olema, et näha kõigi nende teisendite taga viidet sõnale galerii (ÕS 2006 järgi: pikk käiguruum, sammaskäik, ühenduskäik; kunstimuuseum, näituseruum(id)). Lootes sõna tähendusele ja õigekirjale sõnaraamatutest viiteid leida, peab pettuma – kuuride tähenduses pole neid üheski. Kas võime rääkida Karlovale endeemsest sõnast ja, veelgi enam, ehk varieerub see sõna suisa kvartalite kaupa? Igatahes oli «kallerei» 1980. aastatel kasutusel Võru–Õnne–Vaba–Kesk tänava kvartali Võru tänava poolses osas. Siinkohal võiks lisada üleskutse täiendada seda sõnademängu (nt artikli kommentaarides) ning piiritleda ka kvartal, kus ja kuidas seda sõna kasutati. Ehk selguvad mingid «murdejooned» ka väikese Karlova sees (linnasiseste murretega pole Eestis tegeldud?!). Et ehitati kahekordsed kuurid, sõltus ilmselt kruntide suurusest, sest nii hoiti kokku maad, mida läks vaja ka aiamaaks. Suuremate kruntidega Supilinnas seda laadi probleeme polnud ning kahekordseid kuure seal eriti ei ehitatud. Ja üks kindel seaduspära on neil kuuridel veel: nimelt on teise korruse korterite kuurid alati esimesel korrusel ja vastupidi. Võrdsus pidi ikkagi valitsema ka puude toomise tee pikkuses! Kuurid on kindlasti üks Karlova miljöö tekitajaid nagu ka pesuköögid (enamasti kasutusest väljas), väiketänavate alleed, nurgapoed (sisuliselt kadunud), kriidiga kirjutatud aadressitahvlid koridorides (tihti värskendamata nimedega) jms. Samas oli seal ka asju, mida me eriti taga ei igatse (välikäimlad ja lampkastid), aga eks olnud needki kunagi Karlova miljöö loojad. Oleks kurb, kui aastakümnete pärast kuuluks ka kallerei sellesse loetellu. Kallereisid ja pesukööke tuleks väärtustada samamoodi nagu Karlova elumaju ja leida neile rakendust. Ühe näite kallerei uuest elust, küll veidi muudetud kujul, leiate Villa Marghareta õue pealt Tähe ja Väike-Tähe tänava nurgalt (kasutusel hotellina). Ilmselt oleks seesugune lahendus meeltmööda ka paljudele Tartu tudengitele. Ja lõpuks väike unistus – Karlova muuseum. Selle rajamiseks oleks vaja üht keskmist Karlova maja, pesukööki, kallereid, kaevu, lampkasti, aiamaad suurte õunapuudega ning ehtsaid Karlova inimesi. Taavi Pae, Tartu Ülikooli geograafiaosakonna teadur Samal teemal: Karlova teemaplaneering, TPM, 6.05., 12.05., 19.05., 20.05., 28.05., 29.05., 2.06., 3.06., 5.06., 16.06. |
Kõik tänased
