Tartus kehtivad 1999. aasta suvest linnavalitsuse ja volikogu määrused, mille kohaselt tuleb iga kalmu pealt maksta 80 krooni, saades lepinguga vastu õiguse kasutada hauakohta järgmised kümme aastat. Enne 1999. aastat sai 20-aastase kasutusõiguse 50 krooniga.

Linda Lõhmus maksis oma viie sugulase hauaplatside eest Uue-Peetri ja Pauluse kalmistul nii nõukogudeaegsete matmiste kui ka 1995. aasta matmise järel. Kuid kõigi nende eest on tal, nagu tuhandeil teistelgi, tulnud maksta veel üks kord.

«Esiteks on topeltmaksustamine ebaõiglane, teiseks käib see paljudele lihtsalt üle jõu,» leidis Lõhmus, kes pidi mõne aasta eest oma platside eest maksma renti kokku ligi 400 krooni. «Mu represseeritud klassiõelt nõuti kümne hauaplatsi eest 500 krooni. See on ju lihtsalt häbematus!»

Ahnitsemise vastu

Tartu linnavalitsuse haljastusteenistuse andmeil on Tartu surnuaedadel kokku 30 500 hauaplatsi, millest igal veel kaks-kolm või rohkemgi matmiskohta.

Umbes iga viienda platsi kohta on kasutajail leping sõlmimata. See tähendab, et kalmistute eeskirja kohaselt võiks sinna sängitatud vastavalt kujunenud traditsioonile üle matta, kui viimasest matusest on möödas vähemalt veerandsada aastat.

Linda Lõhmus oma lähedasi võõraste surnute alla jätta ei tahtnud. Nii võttis ta ajalehes ilmunud hoiatust ülematmise kohta tõsiselt ja maksis nõutud tasu ära.

Tartu haljastusteenistuse juhi Andres Pooli meelest loob hauamaks korda ja pärsib ahnitsemist. Kui plats kinnistataks pelgalt esimese sissemakse peale igaveseks või kas või poolesajaks aastaks ühe inimese nimele, võiks ta soetada matmiskohti varuks n-ö igaks juhuks.

Maksmine distsiplineerib, sest iga asja, mille eest on makstud, kasutatakse heaperemehelikumalt, leidis Pool.

«Kalmistuvahid täheldavad, et pärast linnaga lepingu sõlmimist on hakatud nii mõndagi hauda paremini hooldama,» rääkis Pool. «Ja kui peaks midagi juhtuma, näiteks vandaalitsemisi, saame hauaplatsi kasutajaga kiiresti ühendust võtta.»

Õiguskantsler Allar Jõksi büroost sai Lõhmus 27. aprillil vastuse: algatatud on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Tartu linn läkitas oma selgituse ja seisukoha Jõksile eelmisel nädalal, arvates vastuolu põhiseadusega puuduvat.

Tartu linnasekretäri Jüri Mölderi arvates lõhnab käimasolev hauamaksumenetlus ebaõigluse järele. Riik on jätnud valdkonna täielikult reguleerimata ja kui Tartu püüab erandliku omavalitsusena ise mingitki korda luua, hakatakse talle hõlma.

«Kalmistute maa kuulub linnale ja minu meelest on loomulik, et linn küsib oma vara kasutamise eest mõistlikku tasu,» arutles Mölder. «Linn ei tegele ju mingi tohutu tulu teenimisega. Summa on väike ja peaks olema igaühele taskukohane.»

Läinud aastal kasseeris Tartu hauaplatside pealt renti alla 55 000 krooni. Kalmistute hoolduse ja valvamise eelarve oli aga 3,2 miljonit krooni. Tänavu on see juba 3,7 miljo-nit.

Seaduse tulek venib

Siseministeeriumi pressinõunik Kristina Leer teatas, et juba tosinkond aastat tagasi algatatud kalmistuseaduse eelnõu kohta on tulnud teistelt ministeeriumidelt ja omavalitsustelt nii palju parandus- ja täiendusettepanekuid, et ministeerium suudab menetlust jätkata alles järgmisel aastal.

2004. aastast pärinevas redaktsioonis seisab, et hauaplatsid antakse kasutusse vähemalt 25 aastaks.

Tasu selle eest ei tohi eelnõu järgi ületada poolt tulumaksuvabast tulust, mis oleks praegu Eestis 1000 krooni ehk 40 krooni aasta kohta.

Kalmistumaks

• Tartu linnavalitsus kehtestas esimest korda tasu hauaplatside kasutamise eest 1992. aastal. Siis anti kasutusõigus 20 aastaks 50 krooni eest.

• Tartu linnavolikogu lühendas 1999. aasta määrusega rendiperioodi kümnele aastale. Linnavalitsus kehtestas uueks kasutusõiguse tasuks 80 krooni.

• Läinud aastal kogus Tartu linna asutus Kalmistu hauaplatside renti 54 240 krooni. Kõigi teenuste müügiga kokku kogus Kalmistu 124 000 krooni. Kalmistute hoolduseks ja valveks kulutas linn mullu 3,2 miljonit krooni.

Allikas: Tartu linnavalitsus