Pea iga nädal annab politsei teada mõnest vargusest ehitusplatsidelt. Objektile vedelema jäetud tööriist ei jäta külmaks üksiküritajast varast, ent ehitusplokkide ja muu säärase varastamine eeldab koostööd ehk teisisõnu organiseeritud kuritegevust.

Nõnda nabis politsei kinni 1986. aastal sündinud Arturi ja 1985. aastal ilmavalgust näinud Erki, kes on suutnud eelmise aasta lõpust kuni selle aasta maini saata korda suisa 43 vargust, lõviosas Tartus ja Tartumaal.

Meeste spetsialiteediks ongi ehitusmaterjalid seinast seina ja põrandast laeni. Loetelust leiab nii fiboplokke, vahtplasti, soojustusvilla kui ka hulk teisi maja katuse alla saamiseks tarvilisi materjale. Ning mõistagi ei põlanud Erki ja Artur ära tööriistu.

Esialgsete arvutuste kohaselt on noormehed suutnud ehitusobjektidelt varastada kraami umbes 160 000 krooni eest. Lisaks Erkile ja Arturile on politsei tabanud seitsmeliikmelise vargajõugu, kelle enam kui 30 vargusest osa on samuti ehitusmaterjalide ja tööriistavargused.

Lihtne saak

Erki ja Artur, kelle perekonnanime politsei esialgu ei avalikusta, sõitsid päeval ehitusobjektide juures ringi ja valisid välja sobilikud sihtmärgid. Ööpimeduses viidi kraam minema.

Nagu nad isegi uurijale tunnistasid, mindi ehitusobjektidele just sealt varastamise lihtsuse tõttu. Objektid olid avatud, uksed lukustamata või polnud neid üldse ja materjalid ning tööriistad vedelesid järelevalveta.

Erki ja Artur käisid neil ehitustandritel, kus valve oli puudulik või puudus sootuks. Paaril korral sattusid nad kogemata ka valvealustele objektidele, aga lasid sealt ilma saagita kiiresti varvast.

Tartu linna konstaabliosakonna ülemkomissari Tarmo Stokkebyt kurvastab iseäranis see, et ehitusmaterjalide põua ajal on varastatud kraami väga lihtne rahaks teha. «Inimesed on valmis sellist kraami alla igasuguse turuhinna käest kätte ostma. Kas siis tõesti ei teki kahtlusi?» küsis ta.

Ülemkomissari sõnul on ehitusmaterjalide varguste hulk kasvanud ning pole põhjust arvata, et Erki ja Arturi tabamine sellele päriselt kriipsu peale tõmbas.

Eramud piiramisrõngas

Paradoksaalsel kombel on väiksemad eramuehitajad nii suurimad ehitusmaterjalide varaste ohvrid kui ka varastatud kraami tarbijad. Nii võibki juhtuda, et homme võidakse majaehitajale pakkuda mõnesaja meetri taguselt ehituskrundilt pihta pandud kaupa.

Vennad Ehituse tegevdirektori Agu Mutli sõnul pole ettevõttel seni materjalivarastega tõsisemaid kokkupuuteid olnud, küll aga on kaduma läinud tööriistu.

«Enamikul meie objektidel on valve,» lausus Mutli. «Valveta objektidelt võtame aga kõik tööriistad õhtul kaasa.»

Mutli sõnul tuleb objektile valve panna kohe, kui sinna on toodud suuremas koguses ehitusmaterjale. Näiteks fiboplokid ja vahtplast on üldehitusmaterjalid, mille kohale jõudmise ajaks ei ole aga sageli veel jõutud objektile valvet panna.

«Suur osa tööriistavargustest on seotud lohakusega,» lisas Mutli.

Koer on parim

Suur osa objekte jääb aga Mutli kinnitusel kuni valmimiseni sootuks valveta, sest iseäranis eramute ehitamisel peab valve kinni maksma materjalide omanik ehk ehitustöö tellija.

Niigi pingelise eelarvega eraomanik jätab selle kulutuse kui tarbetu aga enamasti parimat lootes tegemata.

Ehitusplatsidel on Mutli sõnul kasutusel nii elektrooniline anduritega signalisatsioonisüsteem kui mehitatud valve. Kõige tõhusam oleks tema hinnangul objekti valvamine koeraga, kuid saada koeraga valvur saada on harukordne õnn.

«See on lausa vedamine, kaukaasia lambakoer tähendab ikka tõelist valvet,» lausus Mutli. Mis puutub aga inimsoost valvurisse, siis tema kipub enamiku ööst lihtsalt põõnutama.

Tarmo Stokkeby soovitab ehitusobjektile kõige odavama variandina autonoomset signalisatsioonisüsteemi, mis koosneb liikumisandurist ja üürgajast. Ära kuluks ka naabrivalve.