|
Rocki tuleb kiita
Rocki tuleks kiita, et finaalseerias pakuti Tallinna meeskonnale väga võrdset
mängu. Et jõuga ja pikema pingiga seda seeriat võitma tulnud Kalevile pakuti
vastu läbimõeldud ja kohati päris tark mäng.
Oma mäng.
Kahe esimese võiduga toodi Tallinna meeskond taevast nii maa peale tagasi, et
pealinlased said aru: seda mängu mängitakse peaga, kuigi viskekäsi ja tugevad
jalad on samuti väga olulised.
Kandev füüsis ja külm pea otsustavad tihti selle pallimängu võitja. Nagu ka
lõppenud finaalseeria kujukalt tõestas.
Rocki tuleb tunnustada
Efektne pallimänguvõistkond on alati ka kohaliku identiteedi kandja. Võiks ju
küsida: kui palju oleks finaalseerias olnud pealtvaatajaid, kui omavahel oleksid
mänginud kaks Tallinna meeskonda? Kalev ja Nybit näiteks.
Rocki ja Kalevi vastasseisus on tubli annus Tartu ja Tallinna vastuseisu – ka
telekommentaatorid kasutasid palju tihedamini sõnu Tallinn ja Tartu kui Rock ja
Kalev – ning just see tegi finaalseeria taaskord intrigeerivamaks.
Võistlesid justkui kaks linna, mitte pelgalt kaks korvpallimeeskonda.
Tegelikult pole selles ju miskit erilist uudist. Kõik teavad seda, nii on see
alati olnud. Ja nii ka jääb.
Rockile tuleb meelde tuletada
«Põnevust on, aga tasemest jääb puudu,» ütles finaalseeria kohta
korvpallikorüfee Ilmar Kullam.
Rockilt tuleb otsekoheselt küsida
Näiteks. Miks ei suuda vahetusmängijad esimest tiimi vääriliselt asendada?
Miks hakkasid Viiaskil viimases finaalmängus jalad ja käed sõna otseses mõttes
värisema? Miks ei saa Rannula sõna otseses mõttes punnseisust välja?
Miks saadi ühes mängus Kalevi Williamsiga hakkama ja siis jälle ei saadud?
Miks ühel hetkel muutub Rocki mäng ümmarguseks ja araks? Kui poleks kadunud poja
Teini tagasitulekut, kus oleks Rock siis?
Kas oleks palju tahta, et Rock oleks Balti liiga kolmas meeskond?
Mis on Rocki meeste eesmärk oma korvpallurielus?
Palun vabandust, et küsimused läksid järjest suuremaks. Aga kes on öelnud, et
küsimused peaksid olema pisikesed.
Rocki tuleb utsitada
Nii nagu Tartu ei tohiks kunagi leppida Lõuna-Eesti pealinna tiitliga, ei saa
ka Rock rahul olla Eesti meistri tiitliga. Veel vähem hõbedaga.
Tartu korvpallimeeskonna eesmärk ei tohiks küll madalam olla kui tegija Balti
liigas. Kui kaugel Rock sellest eesmärgist on, seda näitas vägagi kujukalt
seesama hooaeg.
Seepärast kuivatagem higi ja pühkigem vuntsist õllevaht, suurem töö on veel
ees.
Rocki tuleb toetada
See on nüüd küll nii hapu mõte, et selle väljaütlemisel tundub endalgi habe
maani ulatuvat: Tartu vajab oma korvpallimeeskonnale väärilist spordihalli.
Rocki tuleb julgemalt muuta
Kuuldavasti kaalub klubi välistreenerite palkamist.
«Kui tahta rahvusvahelisel areenil ehk Balti liigas paremini esineda, on
säärane samm ilmselt vajalik,» ütles Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi
juhatuse esimees Riho Illak.
Rockile tuleb «kaasa tunda»
Sest Rock on vist ainuke Eesti pallimänguvõistkond, kellel on oma ajaleht.
Tartu Postimees.
Oma ajaleht tähendab seda, et oma meeskonda jälgitakse pidevalt ja
põhjalikult. Nagu oma poega: kiites ja laites, paitades ja vitsa andes.
Kasvatades. Mitte ainult platsi peal, vaid ka elus. Sest Rocki mängija ollakse
kui mitte lausa 24 h, siis 18 h kindlasti.
Tartul on selleks kasvatamiseks ka potentsiaali. Kindlasti mäletavad lugejad
intervjuusid korvpallitreener Arne Laosega. Ausaid ja halastamatuid.
Rockile tuleb anda puhkust
See finaalseeria võttis meestelt ehk viimasedki mahlad, seepärast on nad nüüd
väärt puhkust. Puhkust, et kosuda. Puhkust, et mõelda. Puhkust, et edasi
mängida.
Sügisel oleme tagasi. |