| Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) turundusjuht Ulvar Kaubi lükkas ümber arvamuse, et istutajaile kohtade pakkumisega on ehk koonerdatud. Kogu Eestis 6850 talgulisekohast on broneerimata veel tervelt 2700 ehk nelikümmend protsenti. Samas on istutamishimulisi internetiaadressil www.rmk.ee juba praeguseks kirja pandud märksa rohkem kui mullu. Siis otsustas 5500 loodetud labidahaarajast raielankidele müttama minna umbes 3500. Eilseks oli aga kirjas juba 4150 inimest.«Olen üsna kindel, et hulk kohti jääb täitmata ka sel aastal, aga on piirkondi, kus kõik kohad haaratakse nagu soojad saiad,» rääkis Kaubi. «Millest aktiivsus sõltub, on üheselt raske öelda, aga palju määrab kindlasti hakkaja eestvedaja olemasolu.» Eesmärk pole kokkuhoid Kaubi tõigi näiteks registreerimiskausta lukku löönud Jõgevamaa metskonnad, kellel on tekkinud nii-öelda püsikunded: asutused või organisatsioonid, kust ei tulda uut metsa rajama kahe- või kolmekesi, vaid kümne- või kahekümnekesi. Alatskivi metskonna metsakasvatuse spetsialist Mart Paadik väitis, et istutustalgud on talle ikka pigem lust kui tülin, kuigi suurem osa vabatahtlikest teeb seda tööd esimest korda elus ning neid tuleb juhendada enne istutust ja selle ajal. «Mullu tuli küll istutajaid oodatust vähem, sest ilmad olid hirmus viletsad,» sedastas Paadik. «Aga kindlasti ei saa öelda, et üritus läks aia taha. Ikka tasub jahmerdada, kui ka kõik kohad täis ei tule.» Eile oli Alatskivi talgute 80 istutajakohast täitmata 46. Seni on end kirja pannud põhiliselt koolilapsed Alatskivi kooli kümnendast klassist. Sel aastal plaanib RMK mulda panna kuni 11,5 miljonit või veidi rohkem istikut ja seemikut, eelmisel aastal tuli täis 12 miljonit puukest. Vabatahtlike istutajate käest käis läinud aastal läbi üle veerand miljoni taime, tänavune prognoos on 300 000 taime. Ulvar Kaubi sõnul pole riigimetsakeskuse aktsioonis kokkuhoiu ivagi, ehkki lihtsa arvutustehte najal võiks väita, et tasuta tööjõud tähendab vähemalt paarisaja tuhande krooni säästmist: taime pealt maksavad metskonnad tavaliselt istutajaile 65–70 senti puhtalt kätte. Keskmine vabatahtlik paneb mulda 60 taime, mille eest võiks maksta 40 krooni. Kuivus võib segada Ainuüksi odavate töökinnaste paar maksab aga paarkümmend krooni ning tihtipeale tarivad metskonnad istutajaile metsa ka saiakesi ja limonaadi. «Kokkuhoiust pole juttugi, aga me üritame korraldada nii, et kampaania peale ei kuluks oluliselt rohkem, kui kuluks istutajate palkamiseks,» selgitas Ulvar Kaubi. Kaubi nentis, et erakordselt kuiv kevad on jätmas jälgi ka metsas, kuid esialgu paistab see välja vaid purukuivas kulus ja lehepurus. Mullas on kõikjal taimede kasvama minekuks veel niiskust küllalt. «Kui järgneva nädala-paari jooksul vihma ei tuleks, võiks tõesti kõne alla tulla, et mõnel pool tuleb istutamist edasi lükata,» tunnistas Kaubi. «Kui maa on ikka täiesti kõvaks paakunud, pole mõtet sinna raiuma minna.»
|
Kolmandat kevadet korraldatav kampaania «Istuta oma puu»
tõi eilseks Jõgevamaal täis kõik 260 talgulisekohta, Tartumaal oli ruumi veel
166 vabatahtlikule metsaistutajale ehk vaba pisut üle veerandi
kohtadest. 
Vanemad uudised
