Kommentaar! Kunstimajas seeniorkunstnike näitusel iseseisvuspäeval toimetatud tseremoonia võttis kokku viienda Tartu kunstikuu. Selle organiseeris sisepingetest haige Tartu Kunstnike Liit.
Tartu kunstikuu lõppes pärja viimisega Kristjan Jaak Petersoni mälestusmärgi juurde Foto: Raimu Hanson
Abilinnapea Jüri Sasi suust kõlanud rojalistlik hüüatus «Kunstikuu on surnud, elagu kunstikuu!» märkis äsjase sariürituse korraldajate teatepulga üleandmist järgmistele tegijatele. Selleks on Y-galerii eesotsas Kaisa Eichega.
Abilinnapeal on tuline õigus. Tartus kunstielu ergastamiseks ja kunstnike tegevusele suurema vaatajaskonna tõmbamiseks kunagise linnapea Laine Jänese välja mõeldud kunstikuu ongi tegelikult surnud.
Suurürituse esimese ilmumisega Tartu kultuurikalendrisse kaasnes elevus nii loojate kui ka kunstipubliku hulgas. Hilisemad on tekitanud üha süvenevat pettumust.
Muidugi on tore, et kolme-nelja nädalasse on koondatud tavapärasest rohkem näitusi, tegevuskunsti ja õpitubasid, tantsuetendusi, filmiseansse ja loenguid. See kõik aga ei ole kuigi palju aidanud suurendada huvi kunstnike loomingu vastu.
Näitustel käib ikka üks ja seesama kunstihuviliste seltskond, keda ühtekokku on paarsada inimest. Ja suurem osa väljapanekutest jõuaks vaatajate ette ka ilma kunstikuuta. Puudu on jäänud ja jäi seegi kord üks tuhandeid huvilisi magnetina vaatama tõmbav näitus. Kunstikuude korraldajad on kurtnud, et maailmakuulsuste kaasamine eeldab mitu korda suuremat eelarvet kui praegune paarsada tuhat krooni ja suuremaid näitusesaale. Kas ei ole aga siiski kõige rohkem nappinud innukat pealehakkamist?
Kunstikuu lõputseremoonia hakkas jõudma maitsvama ja joovastavama osa poole, kui saali tuli Y-galeriiga tihedalt seotud kontseptualist Toomas Thetloff koos oma kaaslastega Art Security nimelisest rühmitisest.
Neil olid kaasas kunstikuise ettevõtmisena kunstiparandustöökojas valminud taiesed ja pärg lindiga, millel oli tekst «Kas siis selle maa keel/ laulutuules ei või/ art ma ei või». See on Kirstjan Jaak Petersonist mõjustatud Kivisildniku luuletus, mis on veidi ümber tehtud – Kivisildnikul on arti asemel üks ropp sõna.
Pool tundi hiljem võttis Thetloff pärja ja suundus kunstimaja eest koos kaaslastega Toomele. Usk peab olema ikka väga suur, et loota järgmise aasta kunstikuu tõusmist surnust üles.