Rannu vallas Kaarlijärvel asuva OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus töötajad Maie Napits (esiplaanil) ja Eva Tamsalu hakkavad varsti pakendama ka Venemaale minevat juustu, sest firma sai Venemaa ekspordiloa.

Samal teemal: Pihkva ärimehed otsivad Tartust kontakte

Vene Föderatsiooni veterinaar- ja fütosanitaarteenistus andis 22. veebruaril 51 kontrollitud Eesti ettevõttest ekspordiloa 24-le siinsele toiduainetööstusele, kes on huvitatud toodangu müügist Venemaale.

Tartumaa firmadest said Venemaale ekspordi loa AS Nõo Lihatööstus, Rannu vallas Kaarlijärvel asuv OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus, Kallastel tegutsev AS Kallaste Kalur ja Tartus töötav kalafirma AS Beetak.

Tootmine kasvab

«Ekspordiluba tuli ootamatult kiiresti,» ütles OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus juht Ago Teder. «Naabritele tehti Eesti Vabariigi aastapäeva puhul justkui kingitus. Oleme selle üle väga rõõmsad.»

Venemaa ekspordiloa saamise tõttu tahab Põltsamaa Meierei juustutööstus tootmist ligi kolm korda suurendada. See tähendab, et lisaks iga kuu Eestisse valmistatavale 70–80 tonnile juustule hakkab firma kuus ekspordiks tegema 150 tonni juustu. Võid kavatseb firma Venemaale vedama hakata 30–40 tonni kuus.

Kaarlijärvel tehtavast juustust ja võist on Venemaa kaupmehed huvitatud, kuid firmal pole veel kindlaid lepinguid sõlmitud. «Enne ekspordiloa saamist polnud ju mõtet midagi kindalt üles ehitada,» põhjendas Teder.

Seevastu mageveekalade fileesid valmistaval ASil Kallaste Kalur on Vene poolega juba läbirääkimised peetud. «Loodame, et saame kevadel oma kaupa Venemaale eksportima hakata,» ütles Kallaste Kaluri esimees Fjodor Plešankov. Vene pool on huvitatud Peipsi tindist ja ka kalafileest.

Kui palju idanaabriga kauplemine firma tootmist suurendab, ei tahtnud ta veel öelda.

Kallaste Kaluri toodangust ligi 98 protsenti läheb ka praegu eksporti nii Euroopa riikidesse kui Ameerika Ühendriikidesse.

ASi Nõo Lihatööstus juhataja Toomas Kruustük loodab esimese koorma sinki-vorsti Venemaale teele saata kõige varem paari kuu pärast. «Peame kiiresti kõik vajalikud paberid korda ajama ja toodetele venekeelsed etiketid valmistama,» rääkis ta.

Mullu valmistas Nõo lihatööstus ligi 35 tonni lihatooteid nädalas. Tänavu kavatseb firma tootmist suurendada kuni 35 protsenti, sellest 15–20 protsenti ekspordi arvel.

Poliitiline otsus

«Tartumaa firmad olid ekspordiloa taotlemisel väga edukad,» ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. «Peaaegu kõik, kes seda luba taotlesid, selle ka said.»

Ainsana jäi Venemaa ekspordiloast ilma AS Salvest, mis soovis itta müüa lihaga lõunakonserve ja lastetoitu.

Mis Salvestile saatuslikuks sai? «Mitte midagi, vene inspektorid olid meie firmaga väga rahul,» kinnitas ASi Salvest nõukogu esimees Veljo Ipits.

«Meid ekspordiloata jätmine oli puht poliitiline otsus – Venemaa ei lase oma maale kaupa, mille tootjaid on tal endalgi,» selgitas ta. «Kuigi jah, meie toodangu kvaliteet räägib väga kõvasti meie kasuks.»

Salvest jätkab Venemaa ekspordiloa taotlemist.

Esimest korda kontrollisid Venemaa veterinaarinspektorid Eesti toiduainetööstusi mullu juulis. Toona kontrollitud 36 ettevõttest sai Venemaa ekspordiloa 16 firmat.

Tartumaa firmadest andis Venemaa ekspordiloa ASile Valio Eesti Laeva Meierei ja ASile Beetak.

Laeva meiereis valmiv kaup pole veel Venemaale jõudnud, AS Beetak on müünud idapiiri taha mõned proovipartiid.

Toit Venemaale

•Tartumaa toiduainefirmadest said mullu juulis Venemaa ekspordiloa piimatööstus AS Valio Eesti Laeva Meierei (Laeva vald) ja Tartus kalafileed valmistav AS Beetak.

• Läinud nädalal said Venemaa ekspordiloa veel neli Tartumaa ettevõtet: AS Nõo Lihatööstus, OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus (Rannu vald), kalafileed valmistav AS Kallaste Kalur ja AS Beetak. Viimane firma sai nüüd loa eksportida Venemaale lisaks kalafileele ka töödeldud kalajäätmeid.

• Venemaa ekspordiloata jäi AS Salvest, mis soovis idanaabrile müüma hakata lihaga konservsuppe ja lastetoitu.

Allikas: veterinaar- ja toiduamet

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3