Priit Pullerits: Eesti naissportlased hakaku sünnitama

Seksikuse edetabelitest on mõnikord isegi kasu. Olgugi et mitte seksikuse koha pealt. Aga tark uurija ongi see, kes leiab iva sealt, kust seda esialgu ei paista. Niisiis, võtame ette klatšikülje elu24.ee Eesti seksikamate naissportlaste edetabeli – ja mis me näeme.

Aga ei saa öelda, et seksikuse pingerea esitosin on tulemuste poolest edukam kui järgmised ja tagumised. Ja see, nagu ka kõigest nelja ema mahtumine nimistusse, osutabki põhjusele, miks Eesti naissportlaste tulemused on meeste omadest palju viletsamad: kasutamata on raseduse ja sünnitamisega kaasnevad reservid.

Vaadake, mis imet laste ilmaletoomine teeb! Austraallanna Jana Rawlison tuli Osakas 400 meetri tõkkejooksus maailmameistriks kaheksa kuud pärast sünnitust. Finaalis pakkusid talle konkurentsi veel kaks ema, Tiffany Williams USAst ja Tasha Danvers-Smith Inglismaalt.

Ameeriklanna Lindsay Davenport naasis tenniseväljakule kolm kuud pärast poja sündi ning võitis turniiril Indoneesias maailma tollast kolmandat reketit Jelena Jankoviši Serbiast. Austraallannad Margaret Smith Court ja Evonne Goolagong suutsid võita aasta pärast sünnitust üksikmängus Grand Slami turniiri.

Maailma pikamaajooksjate nüüdse ja hiljutise eliidi seas on emad Paula Radcliffe, Liz McColgan, Sonia O’Sullivan, Lisa Ondieki, Derartu Tulu ja Catherine Ndereba. Norralanna Ingrid Kristiansen kärpis pärast sünnitamist oma maratoni tippmarki koguni 12 minutit.

Ka suusatajad, tšehhitar Katerina Neumannova ja Venemaad esindav Julija Tšepalova tegid MK-sarjas eduka comeback'i vaevalt aasta pärast sünnitust. Kolme tütre ema Joy Fawcett on aidanud USA jalgpallinaiskonnal võita kaks olümpiakulda ja kaks MM-tiitlit, kusjuures ta oli koondises ainus, kes jaksas neil turniiridel kõik kohtumised algusest lõpuni kaasa teha.

Kõnekas on seegi, et viimasel Solheim Cupil, USA-Euroopa parimate naisgolfarite mõõduvõtul olid tosinast ameeriklannast kolm emad. Et USA naiste korvpalli profiliigas WNBA mängib üle 30 ema. Ja et tagatipuks valis Rahvusvaheline Kergejõustikuliit eelmise sajandi parimaks naiskergejõustiklaseks hollandlanna Fanny Blankers-Koeni, kes võitis Londoni olümpial neli kuldmedalit kahe lapse emana.

Ainult kurt ei kuule seda, millest need faktid räägivad. Jah, emadus on spordis parim doping.

Kuigi raseduse toniseerivat mõju kasutasid väidetavalt ära totalitaarriigid, kus sportlannad enne suurvõistlusi mõneks kuuks käimale aidati, pole lapsekandmise ja sünnijärgseid muudatusi sportliku edukuse aspektist seni uuritud, nendib Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port.

Oleks kasulik uurida – seda enam, et Eesti leidub küllaga fertiilses eas seksikaid sporditüdrukuid. Siis saab teada, kas tegu on kõigest psühholoogilise abifaktoriga, nagu pakub Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dotsent Mehis Viru. Või on naise organism, mis peab elu edasi kandma, valmis otsustavatel aegadel – nagu seda on rasedus – end tõesti totaalselt mobiliseerima, nagu põhjendab funktsionaalse morfoloogiaga tegelev Tartu Ülikooli emeriitprofessor Teet Seene.

Või on kõige rohkem tõele lähedal dotsent Port, kes märgib, et pärast sünnitust toimub paljude naiste organismis märkimisväärseid hormonaalseid muudatusi. Neist mõned on tema sõnul seotud ema-lapse sideme tugevdamise ja rinnaga toitmise edendamisega, teised jällegi keha vastupanu- ja kohanemisvõime parandamisega.

Mis iganes on põhjus, tulemused on siin: Katrin Käärt jooksis pärast noorelt emaks saamist mitu Eesti rekordit ning Irina Embrich võitis kolm kuud pärast lapse sündi universiaadil pronksi.

See on edu retsept, millest teistel Eesti spordinaistel tasub malli võtta.