Olukord Uus-Ihaste prügikogumise platsil 28. jaanuaril Foto: Aime Jõgi
Olen jälginud selle prügikogumiskoha väljanägemist täpselt nädal aega. Mõned võtted olen teinud kaugemalt, sekka olen klõpsanud lähivõtteid.
Mu fotoblogi jutustab ilmekamalt, kui mina seda sõnadesse panna oskan, et juba kolmandal päeval oleks Ihaste elurajooni suurust arvestades ära kulunud papi ja paberi konteineri tühjendamine.
Väljakannatamatuks muutus olukord viiendal päeval. Tänasin mõttes saatust, et elan majas, mille aknad õnneks ei avane selle prügikogumiskoha suunas. Tundsin kaasa nendele, kellel avanevad. Nädalavahetuse tuul lennutas pakendeid ka lähedalasuva haljasala peale.
Mõtlesin, kes selle kõik kokku korjab, ja Ihaste inimesed on hoolivalt oma prügi sorteerinud, kuid tasuks on igavesti räämas koduümbrus.
Täna, kaheksanda päeva hommikul, oli mu tööletulemise ajaks tühjendatud pakendikonteiner. Papi ja paberi kogumiskohad nägid välja lumelobjaka hommikutaeva all täpselt niisugused, nagu viimasel ülesvõttel. Õnneks loen just täna oma hea kolleegi, Vilja Kohleri Tartu Postimehe uudisloost, et me linna uued konteinerid pole enam mägede taga.
Sirutan nüüd kaela pikemaks ja püüan mägedeni kiigata.