Jüri Pihl: päästeteenus päästetud

Eile riigikogus vastu võetud päästeteenistuse seaduse järgi saavad seni avaliku teenistuse seaduse alusel töötanud ametnikud ja töölepingulistes suhetes olnud päästjad esimest korda ühtsed teenistustingimused ja garantiid.

Palk ja pension

Päästeteenistuse seaduse üks peamisi eesmärke on tagada päästjatele sotsiaalsed tagatised, luua töö eripära arvestav teenistusregulatsioon ning luua sarnast tööd tegevatele töötajatele sarnased tingimused.

Tahan kiita hea koostöö eest sotsiaalministeeriumi, kellega oleme leidnud seni parima valitsustes saavutatud kompromissi, mis muuhulgas tagab päästjatele võimaluse kolm aastat enne pensioniiga minna pensioniootele nii, et nende pension ei kahane.

Teise olulise punktina näeb seadus ette, et päästjad hakkavad saama, olenevalt päästeteenistuse staažist, tavapensionile kuni 50 protsendi ulatuses lisa. See ei ole eripension, vaid avaliku teenistuse seadusest tuleneva soodustuse laiendamine, seni on see olnud kättesaadav vaid ametnikele.

Vastav säte väärtustab tavapäästjat ja on õiglane, arvestades nende eripärast tööd. Päästjatele pakutav pension on soodsam madalama astme päästeteenistujatele (päästja ja vanempäästja), mitte kõrgepalgalistele ülemustele, kes võidaksid palgatasemega seotud eripensionist. Eeltoodud põhimõtet rakendades väärtustame me ennekõike tegelikku töö tegijat – päästjat.

Päästetöötajad pole odav tööjõud. Nad on spetsialistid, kelle töö on eripärane ja ohtlik. Neid on vaja toetada, mitte vaid oodata nende endi tuge ühiskonnale.

Päästjate palka oleme juba tõstnud – siseministeeriumi ja päästjaid esindava ametiühingu vahel sõlmiti möödunud aasta 5. detsembril kollektiivleping, millega lepiti kokku päästjate palgatõus.

Alates 1. jaanuarist on päästjate keskmine palk 14 556 krooni, mis on 34 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal. Sõnum töötaja väärtustamisest on seegi, et päästeameti 2008. aasta eelarve kasvust läks 82,7 protsenti päästjate palgafondi suurendamiseks.

Tähtis on maksta inimestele õiglast palka, kuid samavõrd oluline on luua korralikud töötingimused, et maandada tööülesannetega seotud riske.

Paremad töötingimused

On hea meel, et lõpuks saame öelda: «Head päästjad, teie töötingimused muutuvad paremaks.»

Siseministeerium töötab aktiivselt selle nimel, et lähiaastatel oleksid kõikjal Eestis korralikud päästedepood. Sel aastal investeerime ligi 30 miljonit krooni just mitmete väiksemate päästehoonete renoveerimisse.

Nii näiteks remonditakse Tartu komando meeskonnaruumid, soojustatakse hoone fassaad ning renoveeritakse põhjalikult depooesine plats. Kokku investeeritakse tänavu Tartu depoohoone tänapäevastamisse 2 miljonit krooni.

Töötingimuste parandamisega, tööturupõhise palga maksmise ja sotsiaalsete tagatistega ei käitu me ausalt ainuüksi praeguste päästjate suhtes, vaid vaatame ka tulevikku.

Nende muudatustega muudame kogu päästeameti organisatsiooni tugevamaks ja selle töö köitvaks uutele tulijatele ning tagame korraliku päästeteenuse ka tulevikus.

Sotsiaaldemokraatide valikutes on inimene olnud alati esikohal. Peame oma tähtsaimaks ülesandeks inimestele turvalise elukeskkonna loomist. Paremad töötingimused päästjatele tähendavad suuremat turvalisust kõigile.

Muudatused päästeteenuse korraldamisel teenivad meie kõigi huve.