Milline on eesti akvarellikunsti hetkeseis? Nii küsivad Eesti Akvarellistide Ühenduse aastanäituse «Akvarellilised valikud» koostajad. Tõsi ta on, et vesivärv on väljendusvahend, millega on raske käsitleda tõsisemaid teemasid. See valgub laiali, mitmekordsel katmisel ja pesemisel läheb poriseks.Mõõnast üle 1990. aastatel, mil kontseptualism ja sotsiaalsus oli moes, pidi akvarellitehnika jääma tagaplaanile. Eesti akvarell on mõõnast üle saamas tänu mitme teguri koosmõjule. Akvarellistid on rikastanud oma tehnikat võtetega teistest ˛anridest. Akvarelli kergus, õrnus ja läbipaistvus on meeldivaks vahelduseks ängistavatele ühiskonna ja hingeelu probleemidele, oma traditsioonilisuses on ta arusaadav kõigile. Ja et eesti akvarell on haaranud endasse uusi tegijaid, on näha ka näitusel Tartus kunstimajas, kus on 42 esinejat 91 teosega. Mitmekesisel väljapanekul on domineerimas ekspressiivne, poolabstraktne laad. Graafik Marje Üksine kaks suurt maali seeriast «Tiivad» mõjuvad võimsalt nii kaugelt kui ka lähedalt, nii üksi kui ka duetina. Ta on võtnud abiks söe, pastelli ja pliiatsi, mille energilised jooned annavad akvarelliliselt sulanduvatele värvidele suurema selguse ja kirglikuma emotsiooni. Laia maalripintsliga saavutatud hoogsuses sekundeerib talle Jaan Elken, kelle teoseid silmitsedes tekib mul aga järjekordselt tõrge – eesti autor kasutab oma loomingus ingliskeelseid tekste. Naima Neidre on akvarelli ja sügavtrüki liitnud toredaks tervikteemaks «Läbi aja». Näitusel on mitmeid reisimuljete kajastusi. Tiiu Pallo-Vaik («Rooma visioon» ja «Rütmid») on toonud oma senisesse positiivse tundelaadiga loomingusse elkenlike veritsevate nirede abil dramaatilisi noote. Rikkalikus vormis pakub oma Veneetsia reisi mälestusi Mari Roosvalt: fotod ja fragmendid siit ja sealt on komponeeritud suurejoonelisse vaatemängu. Tartlane Kalli Kalde on vastupidi väga lihtne ja napp: üksik maja, mõni muu detail ja palju valget pinda saavutavad ehtsa idamaise meeleolu. Teistest tartlastest Teistest tartlastest on kõige tõsisemaks akvarellimeistriks kujunenud Albet Gulk. Tema kirg ja töökus avaldavad muljet, suured pildid on täidetud detailiderohke ja keerulise kompositsiooniga, samas on koloriit akvarelliliselt värske ja särav. Andrus Kasemaa on albumitäie improvisatsioone pühendanud Ado Vabbele. Neid lennukaid eskiise lehitsedes hakkasingi tajuma paralleele kahe kunstniku vahel. Ilmar Kruusamäe on esitanud kaks vaimukat teost: salapärased numbrid ja eesti tähestik kahe klaasi vahel erinevate valguste paistel. Vesivärvi puhas materiaalsus annab teostele lisaväärtuse. Näitusel on olemas ka traditsioonilised akvarelliteemad – idüllilised maastikud. Kõike seda saab vaatama minna 11. veebruarini. Kas teate? Valitud akvarellid • Eesti Akvarellistide Ühenduse aastanäitust «Akvarellilised valikud» saab Tartu kunstimajas vaadata 11. veebruarini. • Tiiu Pallo-Vaik, Tiina Viirelaid ja Jaan Elken on valinud näitusele pilte 42 kunstniku loomingust. • Esineb nii akvarellikorüfeesid kui ka neid, kes loovad muudes kunstitehnikates. |
