01.02.2005 00:01 Vilja Kohler, reporter Loomakaitsjate eestvõtmisel asenduskodusse toibuma viidud nälginud, mahatulnud karvaga ja kirpudes koera perenaine ütles eile oma loomast lahti. Vastasel juhul oleks koera temalt ära võtnud kohus. Kalda tee kortermaja sotsiaalkorteris elava Linda Liivi ja tema poja koera närusest koeraelust kuulis tuttavalt Eesti Loomakaitse Seltsi Tartu osakonna juhataja Maaja Mäll. Looma vaatama minnes leidis Tartu Ülikoolis sotsioloogiat õppiv Mäll 14. jaanuaril eest nälginud, pooleldi mahatulnud karvaga kes teab mis tõust kuue-seitsmeaastase koera, keda vaevasid peale alatoitumuse ka ekseem ja kirbud. Armetus seisus koer «Perenaine ütles, et tegu on hispaania koeraga, kes peabki selline välja nägema,» rääkis Mäll. «Sel tõul olevatki väljatungiv selgroog ja väga väike karv. Rollinguks kutsutud koer olevat söönud küll, näiteks sibulat, kurki ja toorest kartulit.» Naise väitel olevat ta käinud koeraga jalutamas. Aga korralikult sai loom käima hakata alles sel nädalavahetusel, kui loomaarst oli ära lõiganud ta ülipikad küüned. Et koer oli ülihalvas olukorras, pöördus Mäll Tartumaa veterinaarkeskusesse. Selle järelevalveametnik Peeter Kukk andis looma perenaisele kuu aega looma seisundi parandamiseks. Mõne aja pärast koera uuesti vaatama läinud Mäll leidis eest veel halvemas olukorras looma. Ta tahtis koera ära tuua, kuid pererahvas ei lubanud. Siis pöördus Mäll veterinaar- ja toiduametisse. Tee asenduskodusse Läinud reedel võttis Tartumaa veterinaarkeskuse järelevalveametnik Peeter Kukk koos teiste ametnikega omanikult koera ära, loom viidi Eesti Loomakaitse Seltsi Tartu osakonna otsitud asenduskodusse. Kukk tunnistas, et polnud enne Rollinguga kohtumist nii viletsas olukorras koera näinud. Eile vormistas ta dokumente, et võtta koer kohtu kaudu ära perenaiselt, kes oli looma hooletusse jätnud ja näljas hoidnud. «Veterinaarametnikuna tohtisin koera omanikult ära võtta, sest ta oli looma pannud tervist ja elu ohustavasse olukorda,» selgitas Kukk. «Aga lõpliku otsuse, kas selliselt inimeselt tuleb loom päriselt või ajutiselt ära võtta, teeb kohus.» Kohtusse nälginud koera juhtum seekord siiski ei jõua: eile õhtupoolikul pärast kella nelja helistas looma omanik veterinaarkeskusse ja teatas, et loobub koerast. Sellekohast avaldust lubas ta kirjutama tulla täna hommikupoolikul. Tartumaa veterinaarkeskusel pole kavas naist rohkem karistada. «Oma koera armastavale inimesele on see suur karistus, kui ta temast ilma jääb,» selgitas Kukk. «Koera perenaise majanduslik seisukord pole hea, tema trahvimine ei tee asja paremaks.» Eestis pole veterinaar- ja toiduamet koera või kassi halvasti kohelnud omanikku seni kohtusse kaevanud, ütles veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu- ja loomakaitseosakonna loomakaitsebüroo juhataja Tarmo Serva. Seni on kohtusse jõudnud inimesed, kes on hooletusse ja nälga jätnud hobused või veised. «Koerte ja kasside kohta tuleb küll kaebusi, kuid need pole seni olnud põhjustatud lemmikloomade halvast kohtlemisest,» märkis Serva. Kaevatud on näiteks naabri koera halva käitumise või võõrale territooriumile tungimise pärast. Koer toibub Linda Liiviga ei õnnestunud Tartu Postimehel eile ühendust saada – naise nimel pole telefoni, trepikoja uks oli lukus ja aknale koputamine ei andnud tulemust. Asenduskodusse viidud koer aga paraneb ja liigub üha rohkem ringi. «Paistab, et temast saab siiski asja,» ütles loomale asenduskodu pakkuv Liina Meitern. «Ta tahab kogu aeg süüa ja sööb kõike.» Et Rolling oma nimele ei reageeri, hakkas Liina Meitern teda Kutsiks kutsuma. «Kuts tuleb mulle saba liputades vastu, ta kuulab väga hästi sõna, lasi end vannitada,» rääkis Liina Meitern. Päriselt endale Liina Mei-tern Kutsi ei võta. «Pesen, ravin ja aitan ta elule, sest sellises haledas seisus ei saa teda isegi turvakodusse viia,» ütles ta. «Kui koer kosub, ehk leiab ta uue omaniku.» |
|||||||